Ajalugu ja lood

Narva maantee ja Läänemere tee vahel mänguväljaku kõrval on peidus kunagise Nehatu kooli varemed. Vallakool rajati sinna 1867. aastal: Tallinna linn andis kohalikele palgid tasuta ja vundament laoti paekividest. Õppetöö algas samal aastal.

Muusikalist põhiharidust andev kool tähistab 40. tegutsemisaastat. Kooli juubeli puhul on sobiv meenutada pilliõpetamise algust 40 aastat tagasi.

Lasnamäe linnaosavalitsus tutvustab huvilistele Uuslinna asumi ja seal kahe sajandi eest paiknenud sõjaväelinnaku ajalugu eesti- ja venekeelse veebiloengu vahendusel. Tasuta ülekandeid saab...

Pae pargi kavandamisel rääkisid kaasa ka kohalikud elanikud, kelle sooviks oli säilitada suurem puudetukk puutumatuna, mistõttu see sai nime Ööbiku park. Seal pole teadlikult teid rajatud, et pesitsevatele laulindudele jääks alles vaiksem ja looduslikum keskkond.

Uuslinna asum on oma nime saanud siia 18. sajandi lõpus rajatud mereväe linnaku nime järgi „Новогородок“ vene ja „Neustadt“ saksa keeles. Ligi 40 hoonest koosnenud linnak pidi mahutama umbes 6000 mehe suurust kontingenti.

Seda, et meteoriidijälgedega kohtumiseks pole tingimata tarvis Saaremaale sõita, seda enam, et saar on ju praegu karantiinis, aimavad vähesed. Püüame seekord praamisõiduta hakkama saada. Tegelikult pole vaja Tallinnastki välja sõita. Tuleb vaid minna Lasnamäe Tähesaju tänava lähikonda.

Lastekaitsepäeval, 1.juunil, avaneb Kultuurikeskus Lindakivi fuajees tasuta lastekärude näitus, mida toob vaatajateni Käru Muuseum!

Kes küll oleks võinud ennustada, et filmist, mis Lasnamäel möödunud suvel niivõrd palju emotsioone tekitas, saab mitte lihtsalt tuntud režissööri järjekordne kassahitt, vaid sõna otseses mõttes ülemaailmne lootuse sümbol kõigi kinode jaoks.

Tänapäeva Loopealse asumi alasid on aastaid kasutatud militaarsetel eesmärkidel ning laskeharjutusi on seal tehtud 19. sajandist saadik. Vene keisririigi lõpuaastail rajati sinna lennuväli. Sõjaeelses Eestis lennuvälja uuendati ning rajati mitu hoonet ohvitseridele ja spetsialistidele. Mõned hooned on endiselt alles, kuigi osaliselt ümberehitatuna.

Võõrliigid on Eestis need liigid, kes ilma inimese abita siia ei jõuaks. Invasiivsetest võõrliikidest on koostatud nimekirjad ja neid meil kasvatada ei tohi, ka mitte oma aias.