Uuslinna asum on oma nime saanud siia 18. sajandi lõpus rajatud mereväe linnaku nime järgi „Новогородок“ vene ja „Neustadt“ saksa keeles. Ligi 40 hoonest koosnenud linnak pidi mahutama umbes 6000 mehe suurust kontingenti.
Paekivist ehitatud hooned ei pidanud niiskes Eesti kliimas eriti pikalt vastu. Seinad lagunesid ning juba 1845. aastal alustati linnaku lammutustöödega. Üksikud allesjäänud hooned hävisid 20. sajandi jooksul ulatuslike ehitustööde käigus. Tänaseks on linnakust järel peavahihoone, mis on viimaste aastate restaureerimis- ja rekonstrueerimistööde käigus saanud uue ja väärika ilme ning on kasutusel korterelamuna.
Sõjaeelses Eestis paiknes Uuslinnas üks vähem tuntud objekt. 1929. aastal rajati Lasnamäele Raadio Ringhäälingu kesklainesaatejaam. Tänapäeval on raadiojaamast alles ainult masti tõmmitsate kinnituse ühe betoonploki murenenud jäänus, mille leiab Lasnamäe Mehaanikakooli kõrvalt tühermaalt.
Uuslinna asumi vahetus läheduses, Pae asumi läänepoolses servas kulgeb Võidujooksu tänav. Tänava nimi ei ole juhuslik, kuna ligi poolteist sajandit tagasi oli siin esimene Tallinna hipodroom. Esimene ratsavõistlus toimus seal 24. juunil 1884. aastal. Hipodroomi põhjapoolne ots asub Liikuri tänava lähistel ning lõunapoolne praeguses Pae järves.
Hipodroom tegutses suveajal ning lisaks rajale olid ümber karjamaa ehitatud ka tribüünid. Ratsavõistluste vaatamine polnud tasuta – tuli soetada pilet. Ühes ajalehekuulutuses märgitakse, et sissepääs koertega on keelatud. Hipodroom tegutses vaevu paarkümmend aastat.
Hipodroomi ümber asusid rohkem kui sajandi eest krundid. Valdav enamus neist olid eraomandis, mõni kuulus ka ühendusele. Näiteks leiame 1887. aasta plaanilt tänapäeva Pae asumi alal põneva maaomaniku – selleks on Eestimaa Alkoholismi ja Prostitutsiooni Vastu Võitlemise Ühing. Vaevalt nimetatud vabaühendus alkoholismiga just siinsete asukate seas võitles, pigem renditi maatükki välja ja teeniti tegevuse tarbeks tulu.
