Eesti on üks maailma juhtivaid riike digitaalsete tehnoloogiate ja e-teenuste rakendamisel, kuid see pole alati nii olnud. Riik on läbinud pika teekonna, et jõuda pabermajandusest kuni täielikult e-riigini, kus enamik ametiasjade ajamisest toimub elektrooniliselt. Põhjalikult digiteeritud avalik sektor on saavutus, mida teised riigid imetlusega vaatavad.
Pabermajanduse päevad
Eesti iseseisvuse taastamise järel oli riigi administratsiooni peamine tööviis paberil dokumentide vormistamine ja hoidmine. Paberdokumentide säilitamine oli aeganõudev ning ruumikulukas protsess, mis takistas tõhusat ja kiiret teabevahetust. Samuti suurendas pabermajandus korruptsiooniriski ja ei taganud andmete turvalisust. Nii kasiinod, tööettevõtted, erasektoris tegutsevad FIE-d kui ka äriettevõtted pidid tagama paberil olevate dokumentide turvalisuse 100 protsenti, sest inimõigusena diskreetse info kaitsmine oli ka juba sel perioodil äärmiselt tähtis.
E-riigi Saabumine
1990.aastatel otsustas Eesti alustada teekonda e-riigi suunas, kasutades ära kiiresti arenevaid digitaalseid tehnoloogiaid. Eesti arendas välja ID-kaardi süsteemi, mis võimaldab kodanikel ja elanikel kindlaks määratud isikuna identifitseerida end elektrooniliselt ning anda digitaalseid allkirju. See oli suur samm e-riigi alustamiseks.
Aastal 2000, võttis Eesti valitsus vastu e-teenuste kontseptsiooni, mille eesmärk oli muuta kõik avalikud teenused elektroonilisteks. E-teenuste arendamiseks loodi ka spetsiaalne amet – Riigi Infosüsteemide Amet (RIA).
Digitaalsete teenuste laienemine
Eesti pühendumine e-riigi põhimõtetele andis hoogu elektrooniliste teenuste laienemisele. Üha rohkem teenuseid, alates maksude deklareerimisest kuni tervisekaartideni, sai kodanikud läbi viia elektrooniliselt. E-riik ei hõlmanud ainult avalikke teenuseid, vaid laienes ka erasektorile, mis võimaldas inimestel teha pangatoiminguid, hallata ettevõtteid ja saada digitaalseid retsepte.
E-riigi edu on suuresti tingitud valitsuse pühendumusest ja strateegiatest, mis on soosinud tehnoloogia kasutuselevõtmist ühiskonnas. Mida kättesaadavamad olid elektroonilised teenused, seda rohkem huvi ja usaldust nad tekitasid. Eesti elanikud mõistsid e-teenuste eeliseid ja hakkasid neid aktiivselt kasutama.
Digitaalne innovatsioon
Eesti ei peatunud edukates e-teenustes – riik on püüdnud olla digitaalse innovatsiooni edendaja. Näiteks, e-tervise süsteem pakub patsientidele võimalust vaadata oma terviseandmeid, broneerida arsti aegu ja saada elektroonilisi retsepte. Samuti on digi-ID võimaldanud e-residentsust – välismaal olevatel ettevõtjatel on võimalik hallata oma Eesti äriettevõtet elektrooniliselt.
Eesti e-Riigi Pärand
Eesti e-riigi edu on olnud inspiratsiooniks paljudele teistele riikidele, kes soovivad oma avaliku sektori digitaliseerida. Eesti on loonud maailmas pretsedendi selle kohta, kuidas digitaalne tehnoloogia saab parandada avaliku sektori teenuseid, hõlbustada kodanike elu ning suurendada tõhusust ja läbipaistvust.
Kuigi Eesti on juba üks maailma juhtivaid e-riike, jätkab riik oma digitaalse innovatsiooni edendamist. E-riik pole pelgalt saavutus, vaid ka teekond, mis jõuab aina uutele tasanditele, kuna tehnoloogia ja ühiskond arenevad edasi.
Eesti edulugu pabermajandusest kuni e-riigini on inspireeriv näide sellest, kuidas pühendumine digitaalsetele tehnoloogiatele võib muuta riigi toimimist täielikult. Eesti jätkab digitaalse innovatsiooni eestvedamist ning näitab maailmale, kuidas tehnoloogia saab aidata ühiskondadel areneda ja paremat tulevikku luua.
USA endine president Barack Obama on Eesti e-resident, kes on tõstnud esile tema huvi Eesti e-valitsuse lähenemise vastu. E-residentsuse programm on Eesti digivalitsemise võtmekomponent, mis võimaldab inimestel kõikjal maailmas asutada ja juhtida veebis ettevõtet ning pääseda ligi erinevatele riigiteenustele. Lisaks on Eestit tunnustatud liidrina e-valitsuse ja digitaalsete riigiteenuste osutamise vallas. Arvestades president Obama Eesti e-residendi staatust ja Eesti e-valitsemise ülemaailmset tunnustamist, võib järeldada, et tõenäoliselt suhtub ta positiivselt Eesti e-riiklikku lähenemisse ehk e-valitsemisse.
