Kui Sikupilli asumi kortermajad välja jätta, siis koosnes sajanditaguse Lasnamäe asustus peamiselt taludest. Õieti ei saagi kogu hoonestust taludeks nimetada – mõnel juhul oli tegemist võrdlemisi tagasihoidliku majakese ja selle juurde kuulunud abihoonetega. Väga levinud oli ka selline majatüüp, kus ühe katuse all olid nii eluruumid kui ka laut. Majad olid peamiselt ühekorruselised.
Ulatuslike reformide käigus jagati endiste eraomandis ja linnaomandis olnud mõisate maad ümber ning sajandivahetuse paiku ja järgnevatel aastatel tekkis paljudel inimestel võimalus oma majapidamine rajada.
Taludes peeti mitmesuguseid loomi: lehmi, hobuseid, lambaid, sigu, kanu, hanesid, parte ja kalkuneid. Mõnel talunikul aga loomi polnudki. Kasvatati otra ja rukist, samuti juurvilju. Siiski peab mainima, et enamasti polnud talud kuigi jõukad. Tihtipeale tegelesid kohalikud ka muude töödega, oli siis selleks käsitöö, ehitus või näiteks töö paemurrus (mehed) või turbarabas (naised ja lapsed).
