Luude hõrenemine on haigus, mis hiilib ligi vaikselt, sageli nõnda, et inimene saab sellest aru alles siis, kui ka kerge libedaga kukkumise tagajärjeks on luumurd. Benu Tõrva Keskapteegi proviisor Virge Sokk selgitab, mida saab igaüks selle haiguse ennetamiseks ise ära teha ning kes peaksid oma tervisenäitajatel eriti hoolsalt silma peal hoidma.
Apteeker selgitab, et luude hõrenemise ehk teise nimega osteoporoosi korral on tegemist niisuguse seisundiga, kus luude tugevust määrava kaltsiumi sisaldus luudes väheneb ja luud muutuvad hapraks. See tähendab omakorda, et luumurrud tekivad kergemini.
Enamasti esineb luuhõrenemist kesk- ja vanemas eas naistel. “Kõige suuremaks riskigrupiks on menopausis naised, eriti varajase, enne 45. eluaastat algava menopausi korral,” selgitab Sokk ning lisab, et luude hõrenemist põhjustab naistel naissuguhormooni östrogeeni vähenemine üleminekuperioodi ajal. “See aga ei tähenda, et haigus mehi ei ohustaks. Küll aga esineb neil haigust harvemini,” räägib Sokk.
Kuigi osalt põhjustab luude hõrenemist geneetiline eelsoodumus ja teatud haigused (nt luukasvajad, kilpnäärme ületalitlus), soodustavad haiguse teket ka elustiilist tulenevad faktorid. “Luude hõrenemine ohustab rohke musta kohvi tarbijaid, alkohoolikuid, suitsetajaid ning toitumishäiretega ja väga peenikesi inimesi. Samuti kuuluvad riskigruppi ka vähese kehalise aktiivsusega inimesed,” selgitab apteeker.
Kuna luude tugevusele vajalik kaltsium saadakse valdavalt toiduga, on toitumisel väga suur roll luude hõrenemise ärahoidmisel. “Jälgima peaks, et igapäevasel toidulaual oleks kaltsiumi sisaldavad toiduained: erinevad juustud, kala, munakollane, erinevad piimatooted, mandlid. Menopausis naised võiksid ka mõelda kaltsiumipreparaatide lisamanustamisele,” soovitab Sokk. Samuti tuleks jälgida ka kehas D-vitamiini taset, kuna just see vitamiin mängib kaltsiumi imendumisel olulist rolli. “Kuna luutihedus kujuneb välja enne 30ndat eluaastat, on ennetuses väga oluline roll lapsepõlves saadaval toidul ja söömisharjumustel,” lisab Sokk.
Kuna üheks osteoporoosi riskifaktoriks on liiga väike kehamass, tuleks hoida tervislikku kehakaalu, mida aitab saavutada ka piisav liikumine ja füüsiline koormus. “Seejuures tuleb meeles pidada ka ohutust ja tasuks vältida ekstreemseid alasid, kus on sagedased kukkumised – varasemad sagedased luumurrud on samuti osteoporoosi üheks soodustajaks,” selgitab apteeker.
Haigus on hiiliva kuluga ja esialgu mingeid kindlaid kergesti äratuntavaid sümptomeid ei esinegi. “Kuna luude hõrenemine tekib enam lülisambas, puusaliigeses ja randmeluudes, võivad esineda tagasihoidlikud valud seljas või puusas,” selgitab Sokk. Apteekri sõnul saadakse luude hõrenemisest sageli aru siis, kui tekivad ilma erilise tugeva traumata luumurrud. Luu võib murduda iseenesest, mis on sageli iseloomulik lülisamba murdude puhul vanematel inimestel. “Kindlasti on libe aeg üks osteoporoosi avastamisele kaasaaitav faktor, sest kerge on kukkuda ja samuti on kerged tekkima erinevad luumurrud,” sõnas Sokk.
Luutihedust saab kiirelt ja mugavalt mõõta. Proviisori sõnul toimub mõõtmine paljajalu kannaluust ja patsient saab vastuse juba mõne minuti jooksul. Inimestel, kes kuuluvad riskirühma, on soovitatav luutihedust mõõta, et alustada varakult adekvaatset ravi.
