Lasnamäe, venekeelne elanikkond ja segregatsioon on kolm mõistet, mida ühiskond armastab kokku liita. Teisest küljest on Lasnamäe jällegi suur linnaruum, mille avatus ja kõrge potentsiaal omab mitmeid võimalusi inimeste omavahelisel lõimimisel. Ainuüksi avalikus ruumis toimuvad üritused on juba heaks eelduseks eesti ja vene rahvusest inimeste kokku toomiseks. Ürituste mõju võib küll olla lühiajaline, samas võivad need anda tõuke mitteformaalsele sotsialiseerumisele kui ka uute tähenduste ja identiteetide loomele antud linnaruumis.
Just sel põhjusel otsustasid Tallinna Ülikoolis erinevate erialade tudengid tulla kokku ja uurida ELU Lasnamäel projekti raames, kas Lasnamäel toimuvad avalikud üritused võiksid kanda endas integratiivseid jooni. ELU Lasnamäel on erialasid lõimiv uuenduslik projekt, mis uurib Lasnamäe avaliku ruumi kasutamist ja kujundamist füüsilises ja virtuaalses ruumis.
September – november 2019 külastati 20 avalikku sündmust. Avaliku ürituse mõistet tõlgendati sündmusteks, mis olid kas tasuta või osalustasuga, mis jäi alla 5€. Projekti käigus jõuti tulemusteni, mille põhjal selgus, et valdav osa reklaamist ja üritustest olid küll kakskeelsed, mis on juba iseenesest heaks potentsiaaliks mõlema rahvusgrupi haaramiseks. Vaatamata sellele, ei omanud suur osa avalikest üritustest lõimivat efekti. Teisene tähelepanek on eestlaste vähene osalemine – kuigi Lasnamäe demograafilises pildis on vene keelt kõnelev elanikkond märgatavas ülekaalus, siis see paneb tahes-tahtmata küsima, kus on need 27% eestlastest? Samuti jõuti arusaamani, et juhindudes pelgalt reklaamist, tehakse ennatlikke järeldusi, kas tegemist on venelastele või eestlastele mõeldud üritusega. Kuidas saab toimuda nende kahe vahel interaktsioon ja lõimumine, kui pole teise grupi esindajaid? Ka tangot tantsitakse ju kahekesi.
Kuigi probleem eksisteerib, siis kindlasti ei tohiks alahinnata neid väheseid üritusi, kus esines rahvusgruppide omavahelist lõimumist ja suhtlust, sest neist üksikutest annaks kindlasti õppida ning rakendada sarnaseid mustreid tulevaste sündmuste planeerimisel. Siinkohal võib tuua headeks näideteks kontserdi, kus esindati kultuuri ühisossa kuuluvaid igihaljaid laule; spordi- ja pereüritusi, mille keskmes olid lapsed, kuna viimased üldiselt suudavad luua kontakti olenemata nende rahvusest või keelest.
Muuhulgas selgus, et inimesed tunnevad puudust ürituste rohkusest ehk sündmustest, mis leiaksid aset eri Lasnamäe piirkondades ja asutustes. Toodi välja ka kultuuriüritusi, millest enimsoovitud olid tuntud isikute etteasted. Samuti arvatakse, et ürituste korraldamine Lasnamäe linnaosas on väga oluline, kuna see aitab kaasa uute tutvuste leidmisele ja inimestega suhtlemisele. Seega uurimistulemustest lähtudes võib väita, et mida rohkem ja mida mitmekesisemad on üritused, seda rahulolevam on ka elanikkond ning sellest tulenevalt muutub tugevaks “meie” tunne keskkonnas, milles elatakse.
Projekti eesmärk oli hinnata Lasnamäe avalike sündmuste võimalikku integratiivset mõju ja anda omapoolset tagasiside Lasnamäe Linnaosa Valitsusele. Selle autorid loodavad, et antud artikkel kõnetab kõiki osapooli piisavalt ning pakub mõtlemis- ja tegutsemisainet.
