Grete Koho
Swedbanki finantshariduse valdkonnajuht
„Tule, lähme kohvikusse õppima.“ Üks kohv, võib-olla saiake ka – mis need mõned eurod ikka teevad. Lõuna sõpradega, nädalavahetusel tudengiüritus ja vahepeal tuleb osta koju prügikotte, pesuvahendit ja WC-paberit. Ükski neist kuludest ei tundu eraldi suur, aga kuu lõpus võib pangakontot vaadates tekkida küsimus: kuhu mu raha kadus?
Iseseisvat elu alustades ei pruugi suurimad üllatused tulla sugugi üürist või kommunaalarvetest, vaid väikestest igapäevastest kuludest ja harjumustest, mis märkamatult suureks kasvavad. Kas järgmised rahalõksud kõlavad ka Sulle tuttavalt?
Kohvikusse õppima?
Kohvikus õppimises pole iseenesest ju midagi halba – vahetad keskkonda, saad sõpradega kokku ja ehk õpidki tõhusamalt. Küsimus tekib siis, kui kohvikute külastamisest saab harjumus. Kui kohv maksab näiteks 3 eurot ning sellele lisandub vahel midagi süüa, võib kuu jooksul pangaarvelt kaduda summa, mida üksikuid oste tehes tähelegi ei pane.
Sama kehtib lõunasöögi kohta. Paljud tudengid avastavad üsna kiiresti, et lõunat on kodust kaasa teha tüütu ja see nõuab planeerimist. Palju lihtsam on võtta soe toit ülikooli sööklast või lähedalasuvast kohvikust. Kui ühe lõuna hind jääb 6–7 euro juurde ja nii süüa mitu korda nädalas, võib kuus sellele kuluda üle saja euro.
Probleem ei ole kohvis ega väljas söömises, vaid selles, et sellised kulutused tunduvad eraldi vaadates nii väikesed, et ei pane tähelegi. Alles kuu lõpus kontoväljavõtet vaadates tekib küsimus, kuhu raha kadus.
Vahel võib kohviku asemel õppida raamatukogus või kellegi juures kodus ning ühendada õppimise näiteks ühise kokkamisega. Ka rahaasjadest sõpradega avatult rääkimine võib aidata – äkki selgub, et teisedki tahaksid vahel odavamaid alternatiive.
Kui kõik teised lähevad, lähed sina ka
Tudengielu üks suurimaid väärtusi on kogukonna teke. Lisaks õppimisele leitakse uusi sõpru ja käiakse üritustel. Selline koos veedetud aeg loob mälestusi, mis jäävad meelde veel aastateks.
Kui nädalavahetusel on tudengiüritus, ostad pileti ning õhtu jooksul lisanduvad ehk veel takso, söök või mõni spontaanne tegevus. Tasub märgata, et kulutamisotsused ei sünni alati vajadusest, vaid sageli ka soovist olla osa seltskonnast. Nii võivad inimesed meie ümber mõjutada meie rahakäitumist rohkem, kui ise arvame.
Kõikidele üritustele ei pea jõudma ning iga ühine tegevus ei pea maksma raha. Vali välja ettevõtmised, mis on sulle päriselt olulised, ning arvesta nende kuludega juba ette. Nii jäävad alles nii tudengielu kui ka kontroll oma raha üle. Ja Sa ei pea alati tegema nii nagu teised.
Need tüütud argikulud…
Pärast omaette elama asumist võib üks suuremaid üllatusi olla see, kui palju raha kulub asjadele, mille peale varem üldse ei mõelnud. WC-paber, pesukapslid, puhastusvahendid, prügikotid, maitseained ja kümned muud pisiasjad olid kodus justkui iseenesest olemas. Omaette elades avastad aga üsna kiiresti, et keegi peab nende eest ka maksma.
Ükski neist ostudest ei tundu eraldi kuigi kallis, kuid kokku võivad need moodustada märgatava osa kuueelarvest. Eriti esimestel kuudel, kui korraga on vaja soetada asju, mida hiljem ostad vaid aeg-ajalt.
Seetõttu tasub ka majapidamiskuludele eelarves oma koht teha. Kõike ei pea ostma uuena ega korraga: vaata, mida saad kodust kaasa võtta või vanematelt laenata, mida tasub osta suurema paki soodustusega või otsida näiteks teise ringi poodidest.
Teadvusta, millele raha kulub
Tudengina tasub hoida rahatarka tasakaalu: suuna raha sellele, mida ise oluliseks pead, mitte ei kuluta märkamatult mugavusharjumuste ja uitostude peale.
Rahatarkus algabki sellest, et tead, kuhu su raha läheb, ning saad seejärel ise otsustada, kas tahad midagi muuta. Seepärast tasub aeg-ajalt oma kontole otsa vaadata ja küsida: millised kulutused olid mulle päriselt olulised ja millised tegin lihtsalt harjumusest või seepärast, et teised tegid ka.
Hea algus on vaadata üle eelmise kuu tulud ja kulud ning seejärel teha järgmise kuu plaan. Pane kirja sissetulekud ja püsikulud, nagu üür ja arved, ning jaga ülejäänud raha toidu, kodukulude, transpordi, meelelahutuse ja muu vajaliku vahel. Võimaluse korral pane osa sissetulekust kohe kõrvale – hea rusikareegel on 10%.
Eelarvet võid pidada näiteks Excelis või kas või telefoni märkmetes. See aitab otsustada, millele tahad oma raha kulutada, ning annab vastuse küsimusele, kuhu raha kaob.
