Paraku ei näita viiruste hooaeg Eestis veel raugemise märke ja ümberringi on palju haigestumisi. Kuidas eristada sarnaste sümptomitega Covidit gripi viirustest ja kellel tasuks ennast vaktsineerida, räägib Benu Pargi apteegi farmatseut Lauri Baar.
Viimaste aastate praktika on apteekri sõnul näidanud, et Covid-i ja gripiviiruste sümptomid on tõepoolest väga sarnased ja ainus kindel viis neid eristada on teha haigestudes test.
“Mõlema viiruse korral on levinumad iseloomulikud sümptomid ülemiste hingamisteede vaevused, köha, nohu ja palavik. Lisaks võib tunda üldist lihasnõrkust ja väsimust,“ toob Lauri Baar näiteid. Ühe erinevusena toob Baar välja Covidiga kaasneda võiva maitse- ja lõhnameele või nende mõlema korraga kadumise rõhutades, et seda ei pruugi alati juhtuda. “Inimeste organismid reageerivad viirustele väga erinevalt, nii et kõige kindlam viis nende kahe viirushaiguse eristamiseks on teha test, kas siis arsti juures tehtav laboratoorne test või kodune kiirtest,“ kinnitab apteeker.
Koduse kiirtesti usaldusväärsuse tagab täpne juhendi järgimine
Apteekri sõnul võimaldab kodune kiirtest inimesel kõige mugavamalt ja kiiremini tuvastada, millise viirusega on tegu. “Kuigi ükski test pole 100% raudkindel, siis tänapäevaste kiirtestide tulemused on reeglina tõesed. Kodune proov võetakse kas ninast või süljest ja see on kõige kiirem viis teada saamiseks, kas tegu on Covidi või gripiga ja millise gripitüvega,“ selgitab Baar lisades, et viimaste aastate jooksul on inimesed kiirtestide kasutamisega ka harjunud.
Koduste kiirtestide usaldusväärsuse tagamiseks kõige olulisem järgida väga täpselt tootjapoolseid ettekirjutusi. “Lugege kasutusjuhend alati enne tähelepanelikult läbi ja toimige täpselt nii, nagu juhendis kirjas on. Samuti tuleb enne testi tegemist veenduda, et ta oleks säilitatud vastavalt pakendil olevatele juhistele, mitte asetada testi külmkappi jne,“ juhib Baar tähelepanu.
Korralik hügieen ja kaitsevahendid on jätkuvalt päevakorral
Covidi ja gripiviiruse leviku tõkestamiseks ja enda haigestumise ennetamiseks on taas päevakorral lihtsad võtted, mida tasuks aktiivsel viirushooajal kõigil oma igapäevaelus rakendada. “Korralik isiklik hügieen, ehk enda keha ja riiete puhastamine, regulaarne käte pesu ja desinfitseerimine ja kaitsevahendite kasutamine,“ tuletab apteeker meelde. “Levinumateks kaitsevahenditeks on mask ja erinevad viiruseid ennetavad pihustid, millega saab hingamisteid desinfitseerida,“ lisab ta.
“Haigustunnuste ilmnemisel ja halva enesetundega tasuks kindlasti jääda koju, puhata ning tarbida palju vedelikku,“ tuletab Baar meelde veel üht viirushooaja kuldreeglit.
Väga tugevate sümptomite korral või juhul kui haigus kestab kaua, soovitab apteeker kindlasti ka arsti poole pöörduda ja seda eriti riskirühma kuuluvatel inimestel. “Gripp või Covid võivad teatud juhtudel põhjustada väga tõsiseid tüsistusi või isegi surma, nii et näiteks vanemaealistel ja väikelaste vanematel soovitan haigestumise korral igal juhul arsti poole pöörduda,” rõhutab farmatseut.
Riskirühma kuuluvatel inimestel tasub end vaktsineerida
Kõige ettevaatlikum tasub Covid-i ja gripi viiruse suhtes olla riskirühma kuuluvatel inimestel, keda ohustab enim haigestumine, raskekujuline põdemine ja tõsisemad tüsistused. “Covid ja gripiviirused ohustavad enim vanemaealisi, väikelapsi, rasedaid, kroonilisi haigusi põdevaid või immuunpuudulikkusega inimesi ja neid, kes töötavad või viibivad palju rahvarohketes kohtades,“ ütleb Baar lisades, et igaüks saab oma riskirühma kuuluvust ise Terviseportaalist kontrollida, kus kuvatakse ka personaalne vaktsineerimissoovitus.
“Mõlema viiruse puhul aitab raskelt haigestumise ja tüsistuste riski kõige rohkem vähendada vaktsineerimine,“ ütleb apteeker ja soovitab eriti riskirühma kuuluvatel inimestel seda tõsiselt kaaluda. “Täna on nii Covid-i kui gripi vastu võimalik vaktsineerida ka osades apteekides ning riskirühma kuuludes on see tasuta. Täpsemat infot apteegis vaktsineerimise kohta leiab Eesti Proviisorapteekide Liidu kodulehelt,“ ütleb Baar kokkuvõtteks.
