Lennuvälja rajamisega tehti algust 1916. aastal. Lennuvälja keskus asus praeguse Paevälja asumi piires. Sellest annavad aimu mõned osaliselt säilinud ning ümberehitatud teenistushooned ja angaarid.
Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist sai Lasnamäe lennuväljast lennuvägede peabaas. Vähesed teavad, et sõdade vahelisel ajal lendasid Eesti taevas ka siinsamas ehitatud lennukid. Lennukite mootorid olid reeglina Suurbritannia päritolu. Näiteks 1938. aastal valminud PTO-4 oli kahe lahtise kabiiniga, alltiivaline puitkonstruktsiooniga monoplaan-õppelennuk, mis oli võimeline arendama kiirust kuni 245 km/h.
Lasnamäe lennuväli oli sõjaväe kõrval ka reisilendude päralt. 1921. aastal loodi Aeronaudi nimeline ettevõte, mis tagas riigisisesed ning rahvusvahelised lennuühendused. Kuni 1926. aastani sai Lasnamäelt lennata Riiga ning lend kestis kaks tundi. 1932.–1933. aastail sai Lasnamäelt lennata Riia ja Vilniuse kaudu Varssavisse ning liini teenindas paljudele tuttav Poola lennufirma LOT. Hiljem koondusid tsiviillennud Ülemistele. Laiendatud Lasnamäe aerodroom toimis sõjaväelennuväljana 1970. aastani ning oli hiljem tosin aastat Tallinna Aeroklubi kasutuses.
