Tänapäeva Loopealse asumi alasid on aastaid kasutatud militaarsetel eesmärkidel ning laskeharjutusi on seal tehtud 19. sajandist saadik. Vene keisririigi lõpuaastail rajati sinna lennuväli. Sõjaeelses Eestis lennuvälja uuendati ning rajati mitu hoonet ohvitseridele ja spetsialistidele. Mõned hooned on endiselt alles, kuigi osaliselt ümberehitatuna.
Teise maailmasõja ajal sai lennuväljast oluline objekt nii Nõukogude kui Saksa vägedele, kuna see paiknes pealinna ja mere lähedal. Nii saksa- kui venekeelsetes 1940. aastate dokumentides kohtame lennuvälja nimetust Laaksberg (vene kirjapildis mõnikord isegi Лагсберг), kasutusele võeti nimi, mis varem tähistas osa Lasnamäest.
Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti kuulutatud juutidest vabaks alaks (sks judenfrei). Lisaks kohalikele juutidele on Eesti aladel tapetud ka mujalt toodud vange. 15. mail 1944. aastal lahkus Pariisi eeslinnast Drancyst Konvoi nr 73, mille rongides oli 878 prantsuse juuti. Suurem osa vange suunati Leetu, kuid viis vagunit ligikaudu 300 prantslasega jõudis Tallinna 20. mail 1944. Vangid paigutati Keskvanglasse (Patarei vangla) ning enamus tapeti ajapikku.
Paarkümmend vangi saadeti tööle Lasnamäe laagrisse ning rakendati tööle Lasnamäe lennuväljal. On teada, et vange kasutati mullatöödel, aga ka näiteks rätsepatena vormirõivaste parandamisel. Kõigest 22 Konvoiga nr 73 deporteeritutest naasis 1945. aastal Prantsusmaale. 2014. aastal avati endise lennuvälja põhjapoolses servas Narva maantee ääres Konvoiga nr 73 deporteeritute mälestusele pühendatud mälestuskivi.
