Mustakivi asumile nime andnud kivi on endiselt oma kohal

0

Tallinna linnapiir on ajas korduvalt muutunud ning peamiselt on Tallinn uute alade liitmise arvelt suuremaks kasvanud. Paljud teavad, et sõdade vahelisel perioodil oli Nõmme eraldi linn. Kuid ilmselt on vähesed kursis, et samal ajal jooksis mööda Lasnamäge linnapiir, mis eraldas Tallinna Iru vallast.

Tolleaegne linnapiir langeb peaaegu kokku tänapäevase Mustakivi teega, kaldudes sellest vaid paarsada meetrit ida poole. Varasemalt lõppes linn Tondirabaga, sellest itta jäänud Iru, Nehatu ja Väo alad Tallinna koosseisu ei kuulunud.

Linnapiiri kulgemist saame jälgida arvukate kaartide vahendusel, kuid piir oli ka füüsiliselt tähistatud. Selleks kasutati sajandite vältel loodusest leitud kivisid, millesse raiuti rist või muu tähis. Üks selline paikneb ka Mustakivi asumis. Lisaks sellele, et tegemist on keskaegse piirikiviga, on see rändrahn on ühtlasi ka kultus- ehk lohukivi. Reeglina arvatakse, et Eesti lohukivid on pärit umbes 1. aastatuhandest eKr ning on seotud viljakuse kultusega. Üldjuhul paiknesid need heinamaade või põldude kõrval. 

Pakutakse välja, et konkreetne kivi võis olla eriti musta värvi ning see asjaolu andiski nime nii kohalikule talule kui ka hiljem samas kohas välja ehitatud piirkonnale. Mustakivi talu kõrvalt siinse piirkonna kaartidelt leiab muidki talusid, mille nimed on unustuse hõlma vajunud: Türgi, Prügi, Saueaugu jt.   

Kommentaarid: