Kuritegevuse statistika näitab, et rattavarguste arv pealinnas kasvab. Kõige suurem tõenäosus oma jalgratas varastele kaotada on Tallinna kesklinna ja Põhja-Tallinna kortermaja trepikojas.
Kui eelmise aasta aprilli lõpuks oli Politsei- ja Piirivalveamet Eestis registreerinud 80 jalgratta vargust, siis sel aastal on sama ajaga politseile teada antud juba 137 vargusest.
Kõige enam ehk 72 protsenti ratastest varastati Tallinnas ning kolmandik kõikidest vargustest registreeriti Tallinna kesklinnas. Nelja esimese kuuga on selles linnaosas toime pandud 44 vargust, samas kui kahel eelmisel aastal oli aprilli lõpuks kesklinnast varastatud vaid 12 jalgratast.
Eelmisel aastal teatati politseile 609 jalgratta vargusest. See on 93 ratast tunamullusest rohkem. Rattavaraste jaoks olid kõige populaarsemad piirkonnad Tallinna kesklinn ja Põhja-Tallinn. Mõlemast linnaosast varastati eelmisel aastal üle saja jalgratta.
Turvaettevõtte G4S Eesti standardlahenuste direktor Tarmo Pärjala rõhutab, et 70 protsenti jalgratastest varastatakse sealt, kus puudub igasugune valve. Ja iga kolmas jalgratas varastatakse trepikojast või koridorist.
„Ekslikult arvatakse, et trepikoda on jalgratta hoidmiseks turvaline koht, sest uks on rauast ja lukus. Paraku pääsevad vargad kerge vaevaga igasse trepikotta,“ ütles Pärjala.
Varaste eemale peletamiseks investeerivad korteriühistud turvasüsteemidesse. „Korteriühistud ei peaks turvakaameraid paigaldades hakkama jalgratast leiutama, vaid võtma appi turvafirma, kes aitab mõistliku lahenduse leida. Valvekaameraid ei pea ega tohigi privaatsuse kaitseks igale poole panna, kuid vajalikud kohad territooriumil tuleb ära katta,“ selgitas Pärjala.
„Valvekaameraid tellides alahindavad korteriühistud sageli videosalvestite läbivaatamisega kaasnevat ajakulu. Samuti tuleb sellist materjali töödeldes arvestada andmekaitsereeglitega. Kui varguse või korrarikkumise tõttu on vaja videosalvestistest tõendusmaterjali, saab turvafirma vilunud töötaja seda majaelanike eest kiirelt teha,“ rõhutas Pärjala.
Iga neljas jalgratas varastatakse tänavalt. Siin on lihtne nipp jätta ratas eelkõige sellisesse kohta, mis jääb mõne turvakaamera vaatevälja. „Osad vargad valvekaamerate vaateväljas väga julgelt ei toimeta, aga kui varas otsustab siiski tegutseda, jääb politseile valvekaamera salvestise näol väärtuslik asitõend, mille abil kurjategijat tuvastama hakata,“ rääkis Pärjala. Ühtlasi tasub osta selline rattalukk, mille läbilõikamine võtab vargal kauem aega.
Iga seitsmes ratas varastatakse keldrist. „Kõik, kes kasutavad koduvalve lahendust või plaanivad oma koju turvaettevõttega ühendatud valvesüsteemi paigaldada, peaks kindlasti ka panipaigale turvaseadmed lisama,“ sõnas Pärjala. Tema sõnul eelistab varas lihtsamat lahendust ehk murrab lahti ennekõike sellise keldriboksi, mis valve all pole. „Kui aga murtakse lahti turvasüsteemiga varustatud panipaik, siis saadetakse sissetungi häireteate peale kohale juba turvafirma patrullid, kes sissemurdja kinni peavad. Selliseid üllatusi tahavad vargad vältida.“
Rattavarguste tipphooaeg ehk suvi on alles ees. Varguse ohvriks langedes korral pöördu kohe politseisse. Seda tehes on oluline teada rattaraami numbrit või mõnda muud olulist tundemärki, mille abil jalgratast tuvastada.
