Kui räägime meteoriidikraatrist, siis mõtleme Saaremaale. Veel täpsemalt – Kaali külale peaaegu saare keskel. Ja õigupoolest, õigesti teemegi: ilmselgemat tunnistust meie Maa kokkupõrke kohta külalisega kosmosest kui peaaegu ideaalselt ümmargune järv ehk ei leiagi – ei Eestist ega vaat et Euroopastki.
Seda, et meteoriidijälgedega kohtumiseks pole tingimata tarvis Saaremaale sõita, seda enam, et saar on ju praegu karantiinis, aimavad vähesed. Püüame seekord praamisõiduta hakkama saada. Tegelikult pole vaja Tallinnastki välja sõita. Tuleb vaid minna Lasnamäe Tähesaju tänava lähikonda.
* * *
Sellest, et tulevast Lasnamäe platood külastas ammustel aegadel kosmoseavaruste tulnukas, saadi teada alles üsna hiljuti ja isegi mitte geoloogiliste, vaid ajalooliste tähiste järgi.
1983. aasta sügisel, kui läbi Tondiraba Laagna tee süvendatud magistraali rajati, avastasid tee-ehitajad neile kummalisena tunduva loodusliku fenomeni.
Praod turba alt paljastunud paepinnal ei asetsenud juhuslikult, vaid koondusid ühte punkti, otsekui hiiglasliku ämblikuvõrgu niidid.
Kutsuti spetsialistid. Geoloogid Tarmo Kiipli ja Ain Põldvere tõdesid, et niiviisi praguneb näiteks keraamiline põrandaplaat, kui sellele pillata mingi raskem ese. Soovitavalt kõrgelt.
Aasta pärast sõnastasid nad teoreetilise oletuse: seal, kus praegu laiuvad elamukvartalid, toimus katastroof, mis on võrreldav sellega, mille jäljed säilisid Kaali külas Saaremaal – kokkupõrge taevakehaga.
Ebatavalist avastust asusid uurima ka spetsialistid, kes tegelevad just meteoriitidega. Neil õnnestus naabruses avastadaveel mitu analoogset objekti – ilmselgeid tunnistajaid meteoriitide pinnatabamustest.
Millal täpselt see toimus, on aastatäpsusega kahjuks võimatu öelda. Ligikaudu oli see umbes kakskümmend –kakskümmend viis tuhat aastat tagasi: ammu enne seda, kui inimene Tallinna territooriumile jõudis.
Veel enam – see juhtus koguni enne viimast siinse piirkonna jääaega. Just jääliustik silus kõige tõenäolisemalt otsekui hiiglasliku triikrauaga kraatri, mis pidi meteoriidi langemisel kindlasti tekkima.
Selleks ajaks, kui Lasnamäele rajati esimesed talud, olid meteoriidi kukkumise jäljed juba kindlalt kaetud turbakihiga. Võib üksnes rõõmu tunda, et need inimtegevuse tulemusena ei hävinud.
* * *
1999. aastal kirjutas Pirita ja Lasnamäe looduslikke vaatamisväärsusi tutvustava brošüüri autor, et pärast meteoriiditabamuse jälgede avastamist pöördusid teadlased linnavalitsuse poole palvega püstitada jälgede kohale kaitserajatis. Tehti ettepanek, et selle kaitserajatise kõrvale ehitataks tulevikus vaatepaviljon või kohvik vaateterrassiga. See elavdaks võrdlemisi „halli“ linnaosa huvitava vaatamisväärsusega. Kuid millekski niisuguseks polnud aeg veel küps. Seepärast on ehk heagi, et unikaalne looduslik vaatamisväärsus puhkab praegu paigas, mis on teada ainult spetsialistidele, ehitusprahi mitmemeetrise kaitsekihi all ja ootab paremaid aegu.
Möödunud kahe aastakümne jooksul on meteoriidi langemiskoha ümbruses palju muutunud. Kuid oodatud ilmsiks saamise aeg pole siiski veel kätte jõudnud: taevase külalise visiiti meenutab üksnes tähelepandamatu kivi ehituskaupluse parklas.
Ehkki, kui vaadata veidi teise nurga alt, siis pole kõik hoopiski nii pessimistlik: kohvikuga vaatepaviljoni küll meteoriidijälje kohal ei avatud, kuid see-eest pole juhtunut unustatud kohalikes toponüümides.
Vaadake ise: juba meenutatud Tähesaju tänav ja sealsamas lähedal Taevakivi tänav. Kaubanduskompleks Tähesaju City. Sabatähe ühistranspordipeatus.
Vaevalt küll oskas oma orbiidilt kõrvale kaldunud ja Maaga kokku põrganud nimetu kosmiline rändaja endale ette kujutada niisugust kuulsust. Kuid linlased meenutavad teda – mille eest võib neile tänulik olla.
See meteoriidi jälg vajaks paremat tähistust. Mina tean, kus see on, aga paljudel jääb nägemata. Koht on ju käidav. Suht haruldane asi,