Õppeaasta algusega on kooliõe kabinetis taas tavapäraselt palju tegemist. Planeerimisel on tervisekontrollid ja vaktsineerimised ning mitmed õpilased on oma terviseküsimustega juba kooliõdede poole pöördunud. Kooliõde aitab tervisemuresid varakult märgata ning on lapsele toeks ka siis, kui oma muret on raske sõnadesse panna. Kõige paremini saab ta last toetada koostöös lapsevanemaga.
Lisaks õpetajatele ja õpilastele aitavad ühe kooli ökosüsteemil elus püsida üliolulised taustajõud, mis võivad igapäevaselt paljudele märkamatuks jääda. Mõni laps võib läbida oma koolitee, sattudes kooliõe juurde vaid kohustuslikus korras tervisekontrolliks või vaktsiiniks. Kooliõe roll lapse arengus ja ka õpiedukuses kätkeb endas aga palju enamat.
Kooliõde on registreeritud õde, kes osutab koolis tervishoiuteenust. Esmaabi andmine või haigestunud lapse vanemale helistamine moodustab kõigest väikese osa tema tööst. „Kooliõde on tervishoiutöötaja, kes osutab koolis tervishoiuteenust. Tal on tähtis roll hoida ja toetada laste tervist, märgata potentsiaalseid probleeme võimalikult vara ning aidata lapsel jõuda vajaduse korral õige abini,“ selgitab SA Tallinna Koolitervishoiu juhtivõde Külli Reinsalu.
Hea koostöö algab sellest, et ka lapsevanem teab, kes on tema lapse kooliõde ja kuidas temaga ühendust saada. “Kooliõe telefoninumber tasub kohe õppeaasta alguses salvestada. Nii on kontakt kohe olemas, kui tekib küsimus lapse tervise, enesetunde, tervisekontrolli või vaktsineerimise kohta,” räägib kogenud kooliõde. Samuti tasub kooliõele teada anda lapse kroonilistest haigustest, allergiatest, regulaarselt kasutatavatest ravimitest või muudest tervisega seotud asjaoludest, millega tuleks koolipäeva jooksul arvestada.
Ükski mure pole rääkimiseks liiga väike
Kool on koht, kus laps veedab suure osa oma argipäevast. Just seal võivad esimestena ilmneda muutused tema tervises või toimetulekus. „Oma töös näen ka lapsi, kes pole oma tervisemurega pikema aja jooksul tervishoiutöötajani jõudnud või kes ei oska või ei julge oma muret kodus sõnadesse panna,“ räägib Reinsalu. Seetõttu on oluline, et koolilaps teaks, et kooliõde on lapsele koolis lähedal ja kättesaadav.
Tema juurde võib minna ka sellise murega, mille puhul laps veel ise ei tea, kas see on piisavalt tõsine. Vahel piisab nõuandest ja rahulikust vestlusest. Teinekord on vaja kaasata lapsevanem, perearst, koolipsühholoog, vaimse tervise õde või mõni teine spetsialist.
„On tihti juhtumeid, mil laps kurdab kooliõele peavalu, kuid vestluse käigus selgub, et tegelik probleem on hoopis vähene uni, ärevus, kiusamine või keeruline olukord kodus,“ selgitab Tallinna Avatud kooli kooliõde.
Koolis vaktsineerimine algab koostööst lapsevanemaga
Oluline osa kooliõe tööst on ka vaktsineerimine. Koolis tehakse riikliku immuniseerimiskava järgi lapse vanusele ette nähtud vaktsineerimisi. Kooliõde kontrollib lapse vaktsineerimisandmeid, teavitab lapsevanemat eesootavast vaktsineerimisest ning küsib selleks nõusolekut. Samuti selgitab ta vaktsiini vajalikkust ja kasu ning võimalikke kõrvaltoimeid.
„Meile on teinud muret, et osa vaktsineerimisi jääb tegemata lihtsalt seetõttu, et lapsevanem ei vasta vaktsineerimiskutsele või lükkab otsust edasi. Seega palume kutsele kindlasti vastata ka siis, kui vanemal on küsimusi või ta soovib enne otsustamist kooliõega nõu pidada,“ rõhutab Reinsalu.
Lapsevanem on tervisekontrolli oodatud
Kooliõde saab olla esimene sammas lapse vaimse ja füüsilise tervise tagamisel. Selle jaoks viiakse erinevates vanustes läbi ennetava eesmärgiga tervisekontrolle.
„Tervisekontrolli käigus hinnatakse lapse kasvu ja arengut, nägemist, kuulmist, rühti, vererõhku ja üldist terviseseisundit. Sama oluline on aga vestlus lapse eluviisi ja enesetunde üle,“ kirjeldab kooliõde põhjalikku protsessi.
Tervisekontrolli käigus võivad ilmneda probleemid näiteks silmanägemise, vererõhu või rühi osas, kuid aina enam täidavad kooliõdede päevi laste ja noorte vaimse tervise küsimused. „Laps võib pöörduda kooliõe kabinetti ning kurta kõhuvalu, peavalu või väsimust. Samas võib nende kaebuste taga peituda ärevus, hirm või üksildus, mille põhjustajateks on tihtipeale pingeline kodune olukord või koolikiusamine,“ nendib kogenud kooliõde.
Tervisekontrolli on oodatud ka lapsevanemad. See annab võimaluse rääkida kooliõega lapse tervisest ja arengust, jagada olulist infot ning küsida nõu teemadel, mis on kodus küsimusi tekitanud. Eriti oodatud on nooremate klasside laste vanemad. Väiksem või ujedam laps ei oska alati oma muret kirjeldada või jätab olulise info rääkimata, ent lapsevanema kohalolek aitab saada tervisest terviklikuma pildi.
„Murede ilmnemisel on kooliõdedel vastav väljaõpe, et märgata ohumärke ning hinnata olukorra kiireloomulisust, et vajadusel suunata laps näiteks psühholoogi või psühhiaatri juurde,“ selgitab Reinsalu. Ta lisab, et mõnikord on just kooliõde esimene täiskasvanu, kellele noor julgeb oma murest rääkida. „Varajane märkamine võib muuta lapse elu palju rohkem, kui esmapilgul arvata oskame,“ julgustab Reinsalu kõiki oma muresid jagama.
Hea tervis, nii vaimne kui ka füüsiline, on kõige alus. Kui laps kannatab ärevuse või isegi kergema kõhuvalu käes, võtab see tähelepanu koolis kõige olulisemalt, milleks on õppimine. Kooliõde mängib esmatasandi tervishoiu esindajana rolli, et kõige hullemat ennetada ja pakkuda kiiremat esmaabi. „Varakult saadud nõuanne või õigel ajal tehtud suunamine võib ära hoida palju suurema probleemi,“ illustreerib Reinsalu esmatasandi tervishoiu ja kooliõdede tähtsust.
