Aktiivsetel ja uudishimulikel lastel juhtub ikka traumasid, eriti suvekuudel, mil traumade põhjuseks võivad olla jalgrattaõnnestused, batuudihüpped, mänguväljakutel kukkumised ja muud aktiivsed tegevused. Ka elektritõukeratastega seotud õnnetused on teravalt tähelepanu all. Traumajärgset liikumist ja taastumist toetava abivahendi valimisel annab nõu abivahendikeskuse spetsialist.
Jalaluumurd, raske nikastus või muu trauma võib tähendada nädalatepikkust taastumist ning vajadust kasutada karke, ratastooli või muid liikumisabivahendeid. „Sageli pöördutakse meie poole pärast traumapunkti külastust või arsti soovitusel, kui laps vajab taastumiseks ajutiselt liikumisabivahendit,“ selgitab Invaru terapeut Vladislava Oleinik.
Kark, ratastool või ortoos?
Ei ole olemas üht universaalset lahendust, mis sobiks kõigile lastele. Abivahendi valikul tuleb lähtuda vigastuse iseloomust, lapse vanusest ja arsti soovitustest. Kõige sagedamini aga vajatakse karke pärast jalavigastust või luumurdu. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et kark on lihtsalt kark, ei pruugi valesti seadistatud abivahend last piisavalt toetada.
Käepide seatakse nii, et see on lapse randmete kõrgusel, kui käed ripuvad vabalt keha kõrval (puusa juures). Kontrollimisel peaks laps kandma neid jalanõusid, mida ta igapäevaselt kasutab, seisma sirgelt ja õlad lõdvestama. Kark tuleb panna üks auk kõrgemale, et küünarnukk oleks toetamisel kergelt kõverdatud (kuni 30 kraadi). Mõlemad kargud peavad olema seadistatud samale kõrgusele (kui arst pole teisiti ette kirjutanud).
Mõne vigastuse puhul ei tohi laps vigastatud jalale üldse toetuda või on pikemate vahemaade läbimine karkudega liiga koormav. Väga vähesed alla seitsmeaastased lapsed suudavad karke kasutada. Kui lapse koordinatsioon pole selleks veel piisavalt arenenud, on sobivam kasutada käimisraami või ratastooli. „Lastele on olemas sobivas mõõdus ratastoolid, kus saab vajadusel vigastatud jala sirgelt jalatoele toetada,“ märgib spetsialist.
Sageli kasutatakse erinevaid abivahendeid koos. „Näiteks liigub laps kodus karkudega, kuid pikematel vahemaadel või väljasõitudel kasutatakse ratastooli,“ selgitab Oleinik. Nii saab laps osaleda pere tegemistes ja liikuda rohkem ka taastumise ajal.
Kõik vigastused ei vaja aga tingimata karke või ratastooli. Kergemate nihestuste ja nikastuste korral võib abi olla tugisidemest või ortoosist, mis aitab liigest stabiliseerida ja toetab paranemist. Taastumise või treeningu jaoks on võimalik soetada erineva jäikusega ortoose, aga tähelepanu tuleks pöörata sellele, mis materjalist need tehtud on. „On väga tähtis, et ortoos oleks hingavast materjalist, sest vastasel juhul võivad tekkida nahaprobleemid. Silmas peab pidama ka seda, et ortoos ei segaks liikumist ega takistaks verevarustust,” tõdeb terapeut.
Ajutiseks kasutamiseks tasub kaaluda üürimist
Kuna traumast taastumine kestab enamasti nädalaid või paar kuud, eelistavad paljud pered abivahendi ostmise asemel selle üürimist. „Üürimine on hea lahendus siis, kui abivahendit on vaja ajutiselt. Hiljem saab selle vajaduse korral ka sobivama mudeli vastu välja vahetada,“ selgitab spetsialist. See annab võimaluse proovida, kas valitud abivahend sobib nii lapse vajaduste kui ka koduse keskkonnaga.
Väljastatud tõendi alusel saab abivahendi 90% soodustusega päevapõhise tasu eest üürida ja kasutada täpselt nii kaua, kui seda vaja on. Kui laps on taastunud ja abivahendit pole enam tarvis, siis saab selle tagastada lähimasse Invaru esindusse. Erandiks on kargud, mida tõendi alusel riikliku soodustusega üürida ei saa, vaid saab soodustusega osta. Kuna jalatrauma puhul vajab laps karke enamasti vaid taastumise ajaks, on sageli otstarbekam need üürida.
Trauma järel võivad lapsed olla ettevaatlikud ja karta uuesti liikuda. Spetsialisti sõnul on oluline järgida arsti soovitusi, kuid samal ajal julgustada last võimaluste piires aktiivseks jääma. „Taastumine ei tähenda tingimata voodis olemist. Kui arst on liikumise lubanud, aitab sobiv abivahend säilitada iseseisvust ja osaleda tavapärastes tegevustes ka paranemise ajal,“ ütleb ta.
Suvised vigastused võivad juhtuda ootamatult, kuid õige abivahend ja asjatundlik nõustamine muudavad taastumise sujuvamaks ning aitavad lapsel turvaliselt igapäevaste tegevuste juurde naasta.
