Swedbanki iga-aastane mahukas tööstusettevõtete uuring on sel aastal sektori väljavaadete suhtes paljutõotav. Tootmismahud näitavad kasvu ning ettevõtted teevad taas ettevaatlikke, ent enesekindlaid investeerimisotsuseid. Kõik märgid viitavad sellele, et vähemalt tööstustoodangu mahtude vaatepunktist on langusperiood möödas. Aga kas ka ülejäänud majandus annab põhjust optimismiks? Seda avas Swedbanki krediidiriski kontrolli osakonna juht Urmas Simson.
Nähtamatu majanduslangus
Viimaseid aastaid on saatnud majanduslanguse meeleolu ja teatav ebakindlus tuleviku suhtes. Samas on tegemist olnud „nähtamatu majanduslangusega“, sest samal ajal räägitakse, kuidas kaubanduskeskuste parklad on autosid ja lennukid inimesi täis. Raha on inimestel tarbimiseks justkui jätkunud. Selgitust võib otsida sellest, et viimase kahe aasta 5% majanduslanguse võtsid enda peale ettevõtted, kes on hoidnud oma töötajaid ega ole vähendanud palku.
Ettevõtted on olnud need, kes on sel perioodil leppinud väiksemate kasumitega. Et töövõtja kaotas võrreldes sisemajanduse koguproduktiga vähe, illustreerib ka see, et kui eelmisel aastal kasvas sisemajanduse koguprodukt nominaalis alla 4%, siis tööjõukulu majanduses kasvas üle 4% ja keskmine palk koguni 8%. Ehk siis töövõtjad said sissetulekutena suurema osa sisemajanduse koguproduktist kui varem.
Kui rääkida töötlevast tööstusest, siis paistab see mõju ka tänavu aastaks prognoositavate tootmismahtude ja tööhõive kasvu kaudu. Kui tootmismahud kasvavad sel aastal 6%, siis tööhõive vaid 2%. Need käärid on ühest küljest selgitatavad ettevõtete investeeringutega tootmise tõhustamisse, mis tähendab, et mõningad varem inimtööjõudu eeldanud protsessid on olnud võimalik automatiseerida. Teisalt näitab see, et ka tööstuses ei loobutud vahepealsel keerulisemal ajal kvalifitseeritud tööjõust lootuses, et ees ootavad paremad ajad ning pärast majanduskeskkonna paranemist ei pea uusi sobilikke töötajaid tikutulega taga otsima. Hõive suurendamise vajadus ei ole seetõttu nii suur kui mahtude oodatav kasv.
Eesti majanduse bilansitest
Eesti majanduse bilanss on tugev. Kui minna tagasi 2022. aasta algusesse, siis paljude sektorite, sealhulgas töötleva tööstuse ettevõtete jaoks olid seljataga väga hea kasumlikkusega aastad. Likviidsuspositsioon oli tugev, võlakoormus ei olnud kõrge ning seda kogu majanduses – nii erasektoris kui ka avalikus sektoris, nii ettevõtetes kui ka kodumajapidamistes.
Sellest positsioonist tulles ei ole viimaste aastate majanduslangus liigselt haiget teinud. Vaadates kui palju meil on sisemisi sääste võrreldes võlakoormusega, siis 15–20 aasta taguse ajaga võrreldes on Eesti majanduse sisest säästu selgelt rohkem. Kodumajapidamiste hoiuste kasvutempo on viimasel viiel aastal olnud kiirem kui laenude kasv. Ettevõtete olukord on veidi nõrgem, kuid ka siin võib öelda, et hoiused on taset hoidnud.
Laenude ja hoiuste suhe on tegelikult kõigis Balti riikides väga tugev – see tähendab, et hoiuseid on rohkem kui laenumahtu. Ja nagu teame, siis hoiused on kaudselt pankade jaoks laenumaterjal.
Stabiilne kinnisvaraturg
Kinnisvaraturu tehinguaktiivsus ei ole viimastel aastatel olnud just kõige suurem, kuid kindlasti saab väita, et see turg toimib. Viimaste kuude korteritehingute arv Tallinnas on viimase 20 aasta keskmiste tasemete lähedal.
Siin on aga hakanud välja joonistuma üks huvitav nüanss. Nimelt on laenuaktiivsus paljudel juhtudel suurem, kui kinnisvaraturu tehingute arv lubaks arvata. Seda võib selgitada laenude refinantseerimise hoogustumisega: inimesed kolivad oma laenud ühest pangast teise ning võtavad sageli seejuures laenu veidi juurde. See tähendabki, et laenumahtude kasv ei ole päris samas taktis kinnisvaraturu aktiivsusega.
Kahe viimase aasta jooksul on Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvanud nominaalselt vähem kui eluasemelaenude jääk. See ei ole just parim näitaja, kuid kui vaadata neid muutusi viimase viie aasta lõikes, siis näeme, et sisemajanduse koguprodukt on siiski kasvanud sama kiiresti kui laenud. Eluasemelaenude 12 miljardi euro suurune maht suhtena ligi 40 miljardi euro suurusesse aastasesse sisemajanduse koguprodukti ei ole rahvusvahelises võrdluses liiga kõrge tase.
Tööhõive jätkuvalt tugev
Vaatamata sellele, et 2022. aastast on järjepidevalt oodatud suuremaid negatiivseid muutusi tööhõives, oleme jõudnud 2025. aastasse ning tööhõive püsib jätkuvalt tugev. Meil on ligi 700 000 hõivatut – nii suurt arvu ei ole me kunagi varem näinud.
Järgmised 12 kuud kujunevad tööturul siiski keeruliseks. Kui suudame hoida tööpuuduse määra alla 8%, siis on väga hästi. Riigi vaatest on kõige kallim kodus istuv inimene; ühiskonna jaoks on väga oluline, et võimalikult paljud inimesed oleksid rakendatud.
Jaekaubandus
2024.aasta septembris tekkis paljudel selge tunnetus, et jaekaubandusettevõtete käive ja mahud hakkavad vähenema. See aga nii ei läinud, sest automaksu ootuses tehti eelmise aasta viimases kvartalis korralikku käivet ning aasta kokkuvõttes jaekaubandusettevõtete kogukäive napilt kasvas.
Automaksu jõustumise järel on aga mõjud vastupidised ning tänavu jaekaubanduse autodega seotud segmendid (müük ja hooldus) kogukäivet positiivselt tagant ei tõuka. Aasta esimestel kuudel on kogukäive vähenenud, aga kui jätta autod kõrvale, siis on muudes segmentides olnud käibe kasv märgatav.
Tarbija on viimastel aastatel käitunud konservatiivselt ja see on aidanud hoida head finantsseisu. Võib väita, et tarbijatel puudub kindlustunne, aga samamoodi saab väita, et tarbija kasutab tarbides kainet mõistust. On oluline, et kodumajapidamiste finantsseis oleks tugev juhuks, kui majanduskasv püsib nõrk ka järgmise 12 kuu jooksul.
Eesti majandus on kasvukursil
Kokkuvõtvalt saab öelda, et intressimäärade tõus tegi Euroopa majandusaktiivsuse vähendamisel oma töö ära ning inflatsioon sellisel kujul, nagu see oli, rauges.
Eesti majanduse bilanss on tugev. Viimase kolme aasta majanduslangus tõi kaasa selle, et käesoleva aasta esimese kvartali sisemajanduse koguprodukt on 4,3% väiksem kui kolm aastat tagasi. Algselt tugevat bilanssi on nõrgestanud väiksemad rahavood.
Meie ettevõtete likviidsus on aga tugev ja paljudel on siiski ressurssi, et olla valmis selles nõrgas majanduskeskkonnas investeerima. Seda näitavad ka värskelt avaldatud tööstusuuringu tulemused. Tööstussektori uuringus osalenud ettevõtted plaanivad kasvatada investeeringuid sel aastal keskmiselt 10% ja uusi investeeringuid plaanib teha üle poole.
Majanduskasvu nõrgas faasis ongi väga oluline investeerida, sest konkurents ressursside pärast on väike – ehitada on odavam, uute seadmete hinnad on kättesaadavamad, tekivad võimalused osta teisi ettevõtteid, kel on raskused, tööjõukulu kasv pidurdub. Investeeringute tööle hakkamine nõuab ka aega. Võib-olla investeeringu käivitumise ajaks on majanduslangus juba läbi. 2026. aastal ei pruugi Eesti majanduskasv tulla üldse nõrgem kui teistes Euroopa riikides. Eestil on mõne aasta perspektiivis potentsiaali olla majanduskasvult Euroopa Liidu edetabeli esimeses pooles.
