Transpordiameti andmetel on Eestis arvel 1172 õppesõidukit, millest 756 on B-kategooria sõidukid. Kui 2020. aastal oli automaatkäigukastiga õppesõidukeid arvel 103, on see hulk 2025. aastaks enam kui kahekordistunud – 232 sõidukini. Keskmine B-kategooria õppesõiduauto on veidi enam kui kuus aastat vana. Kui olulist rolli mängib hea liikluskasvatuse ja seeläbi tervisliku liikluskultuuri tagamisel autopargi vanus?
Innovatsioon autotööstuses liigub meeletu kiirusega – igal aastal jõuavad turule uued automudelid, mille juures on kas täiustatud olemasolevaid abisüsteeme või tutvustatud hoopis uusi lahendusi. “Et õppurid oskaksid neid uuendusi õigesti ja vastutustundlikult kasutada, peavad autokoolid ise ajaga kaasas käima,” ütleb Eesti suurima autokooli Autosõit juhatuse liige Indrek Madar. “Meie roll on pakkuda kaasaegset väljaõpet, mis eeldab ka modernset autoparki.”
Transpordiameti andmetel on huvi automaatkäigukastiga juhilubade vastu kasvanud aasta-aastalt. Kui 2019. aastal moodustasid automaatkäigukastiga sõidueksamid kogu eksamite mahust 13 protsenti, siis 2024. aastaks on see osakaal tõusnud juba 25 protsendini.
“Meie autokoolis on nõudlus automaatkäigukastiga lubade järele püsinud viimastel aastatel 20–22 protsendi vahemikus,“ märgib Madar. Tema sõnul on see pisitasa tõusmas. “Automaatkäigukastiga autod on muutunud tavapäraseks nii liikluses kui ka meie autokoolis. Samamoodi on sinna jõudnud ka hübriid- ja elektriautod, mis on saanud osaks igapäevasest tänavapildist. Pingutame selle nimel, et meie autopark vastaks õppurite ootustele ja turu arengutele,“ lisas ta.
Vaatamata automaatkäigukastiga juhilubade kasvavale populaarsusele toob Madar statistika põhjal välja ühe olulise „aga“. “Püüdlus oma süsiniku jalajälge vähendada on küll üllas eesmärk, kuid tuleb arvestada, et hübriidajamiga sõidukeid toodetakse üksnes automaatkäigukastiga,“ selgitab Madar. “See seab B-kategooria juhiloa taotlejad keerulise valiku ette, sest kehtivate reeglite järgi ei tohi automaatkäigukasti juhiloaga juhtida manuaalkäigukastiga sõiduautot. Seetõttu pole manuaalkäigukastiga õppesõidukite koguarv viimastel aastatel oluliselt muutunud hübriidide kasuks,“ sõnab Madar. Kui 2020. aastal oli Eestis arvele võetud 471 manuaalkäigukastiga B-kategooria õppesõiduautot, siis 2025. aastaks on see üldarv jäänud suures pildis samaks: arvele on võetud 502 manuaalkäigukastiga B-kategooria õppesõiduautot.
Kaasaegne auto tagab kaasaegse liiklushariduse
Transpordiameti andmetel on registreeritud B-kategooria õppesõiduautode keskmine vanus 6,4 aastat. “Meie koolis on pea kõik esmaste juhtide väljaõppes kasutatavatest autodest kuni kaks aastat vanad – see on oluline nii turvalisuse kui ka kaasaegsuse seisukohalt.“ rõhutab Madar, märkides, et pea sajast B-kategooria autost koosnev Autosõidu autopark toob ka õppesõiduautode keskmist vanust märgatavalt alla. “Auto on meie töötaja töökeskkond – koht, kus ta veedab suure osa oma tööajast. Seepärast peab see olema mugav ja ajakohane.“ Ta lisab, et ka sel kevadel uuendab Autosõit koos pikaajalise partneri Amserviga oma autoparki – välja vahetatakse 44 õppesõiduautot.
„Moodsad ajad nõuavad ka moodsaid lahendusi, mistõttu on oluline, et juba algajad juhid puutuksid kokku tänapäevaste sõiduabisüsteemidega, mida uutes autodes leidub üha enam,“ selgitab Amserv Auto juhatuse liige Margus Nõmmik. „Jalakäija- ja ratturituvastus, automaatpidurdus ning sõidurajahoidja pole lihtsalt mugavusfunktsioonid – need on loodud selleks, et kaitsta juhti, kaassõitjaid ja teisi liiklejaid. Kui juht õpib juba koolituse ajal nende süsteemidega arvestama, oskab ta neid hiljem ka teadlikult kasutada. Uued õppesõiduautod aitavad kujundada turvalisemat liikluskultuuri ja tagada kvaliteetset liiklusharidust,“ märgib Nõmmik, lisades, et turvalisusest ajendatud koostöö Autosõiduga on kestnud juba ligi 20 aastat ning selle aja jooksul on ettevõte soetanud ligikaudu 500 uut sõidukit.
