Kõik teavad, et Eesti haridussektor on segaduses: raskused dialoogis valitsusega õpetajate palgatõusu osas, plaanitav streik, suur õpetajate puudus, puudujäägid eesti õppekeelele ülemineku reformi korraldamisel. Hoolimata olukorra keerukusest on Tallinn otsustanud võtta initsiatiivi ja toetada haridusprotsessis osalejaid nii palju kui võimalik.
Andrei Kante
Foto: Jelena Rudi
2024. aasta linnaeelarves on eesti õppekeelele üleminekuga seotud tegevusteks ette nähtud 8,8 miljonit eurot. Märkimisväärne osa sellest rahast on mõeldud selleks, et aidata linna koolide ja lasteaedade õpetajatel täita kõiki vajalikke kvalifikatsiooninõudeid. Eelkõige puudutab see muidugi eesti keele oskuse taset, kuid vähem tähtis ei ole ka õpetajate metoodiline ettevalmistus. Uus aasta on alles alanud, kuid juba praegu saame jagada, kuidas pealinna õpetajad oma keeleoskust parandavad ja rääkida lähituleviku plaanidest.
Keelerände projekt
Sügisel toimus Tallinna koolides ja lasteaedades keelerände pilootprojekt. See on üks linna toetusmeetmetest õpetajatele, mille jaoks on eelarves eraldatud üle miljoni euro. Pilootprojektis osales kaheksateist inimest, kes olid kaks kuud keelepraktikal uues keskkonnas: eesti lasteaedade õpetajad töötasid venekeelsete lastega ja vastupidi, eesti keelele üle minevate koolide õpetajad aga sukeldusid eestikeelsete koolide tegelikkusesse.
Projekt tõestas oma tõhusust ja me käivitasime selle täies mahus alates jaanuarist 2024. See tähendab, et veel ligi 200 õpetajat saavad vajaliku keelepraktika ja eestikeelses töökeskkonnas töötamise kogemuse. Esimene grupp, mis koosneb 85 pedagoogist, läbib programmi jaanuarist märtsini. Suur rõõm on kinnitada, et pealinna haridusasutused osalevad väga aktiivselt, otsides iseseisvalt partnerkoole ja lasteaedu. Neil õpetajatel, kes ei jõudnud jaanuari rühma registreeruda, on võimalus projektiga liituda märtsis. Loodan siiralt, et see intensiivne kahekuuline kümblus keele- ja kultuurikeskkonda aitab õpetajatel, kes juba üsna hästi eesti keelt valdavad, end enne tasemeeksamit kindlamalt tunda.
Keelekursused
Täienduskoolituse kursused õpetajatele on ilmselt kõige traditsioonilisem viis keele õppimiseks. 2023. aasta detsembri seisuga on nii linna kui ka riigi korraldatud kursustel eesti keelt õppinud kokku 1078 Tallinna haridusasutustes töötavat inimest. See arv näitab märkimisväärset motivatsiooni ja huvi keeleõppe vastu. Et toetada huvi selle õppevormi vastu, on linna 2024. aasta eelarves ette nähtud 130 000 eurot, mida Tallinna haridusamet on kasutanud uute keeleõppe rühmade avamiseks. Nii saab alates jaanuarist veel ligi 200 haridustöötajat kursustel osaleda ja paremini eksamiks valmistuda.
Tuletan meelde, et lisaks linna korraldatavatele kursustele on ka teisi õppimisvõimalusi. 2024. aastal saavad koolid ja lasteaiad endiselt kasutada töötukassa rahalist toetust. Programm „Tööta ja õpi“ võimaldab tööandjatel saada rahalist toetust oma töötajate oskuste parandamiseks. See võimaldab korraldada kursusi töökohal, järgides paindlikku skeemi, mis on haridusasutuse toimimiseks väga oluline.
Lingvisti rakendus
Lisaks traditsioonilistele, st formaalsetele õppemeetoditele pakume ka uuenduslikumat lähenemist – Lingvisti keeleõppe rakendust. See võib toimida iseseisva vahendina sõnavara omandamisel ja grammatika kordamisel või täiendava õpielemendina. Litsentside ostmiseks on eelarves eraldatud üle kolmekümne viie tuhande euro ning hetkel kasutab rakendust juba suurusjärgus 1000 Tallinna õpetajat.
See meetod on personaalsem, sest esialgu hindavad teadlaste ja keeleteadlaste loodud rakenduse algoritmid kasutaja taset ja valivad individuaalsed ülesanded. Ja siis on kõik juba õppija kätes! Minu kogemuse kohaselt mängib keeleõppel võtmerolli regulaarsus. Õppija peab selleks eraldama vähemalt 15 minutit päevas, harjutama iga päev ilma järeleandmisteta ja veenduma, et te teete iga harjutuse lõpuni.
Harjutada saab soovi korral kõiki osaoskusi koos hilisema kordamisega. Kõnekeele taseme parandamiseks on aga kindlasti vaja elavat suhtlemist. Sellega seoses täiendab rakenduses olevaid õppetunde ideaalselt keelekümblusprojektis osalemine või vestlus keelesõbraga.
Täiendavad võimalused
Uued tingimused, millesse õpetajad haridussüsteemi reformi jõustumisel satuvad, eeldavad ka uusi meetodeid. Meie eesmärk on tagada, et pedagoogid suudaksid oma ülesandeid edukalt täita multikultuurses klassiruumis, kus on nii eesti emakeelega lapsi kui ka lapsi, kelle peres räägitakse teisi keeli.
Et toetada pedagooge vastavate oskuste arendamisel, loob Tallinn õpetajate majja metoodikakompetentsikeskuse (MEKK). Jaanuaris tööd alustava keskuse spetsialistid pakuvad teenuseid kolmes valdkonnas. Esiteks hakkab keskus õpetajatele pakkuma lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) metoodika koolitusi. Lihtsustatult öeldes on tegemist meetodiga, mis võimaldab õpetada mis tahes õppeainet võõrkeeles.See metoodika pakub õpetajatele väga vajalikku tuge aine õpetamisel keeles, mis ei ole õpilase (ja paljudel juhtudel ka õpetaja) kodune keel.
Teiseks pakub keskus üldpedagoogilisi kursusi spetsialistidele, kes sisenevad haridussüsteemi ilma erialase diplomita. Praegu peavad koolid ja lasteaiad sellega ise toime tulema, koolitades uusi kolleege, kes on tööle tulnud teistest valdkondadest. Tallinna MEKK võtab õpetajate koolitamise koormuse neilt üle.
Esimene teenus, mida keskus hakkab pakkuma, on individuaalne nõustamine koolidele ja lasteaedadele. Spetsialistid aitavad planeerida tööprotsesse, pakuvad võimalusi töökoormuse ümberjaotamiseks piiratud ressursside tingimustes, selgitavad välja ja koostavad õppeasutuse töötajatele koolitusplaani jne.
Lõpetuseks tahaksin rõhutada, et hoolimata olukorra keerukusest teeme kõik endast oleneva, et toetada pealinna koole ja lasteaedu haridusreformi elluviimisel. Olen sügavalt veendunud, et ühised jõupingutused ja läbimõeldud toetus aitavad ületada kõik üleminekuperioodi raskused. Ja loomulikult tahaksin tänada õpetajaid, kes vaatamata oma suurele töökoormusele leiavad energiat ja aega, et viia oma professionaalsus veelgi kõrgemale tasemele.
