Eestis on diabeet diagnoositud umbes 70 000 inimesel ning pea sama palju inimesi võivad haigust põdeda enese teadmata. Diabeet võib varjatuna areneda aastaid ning seisundi süvenedes võib kaasnevate tüsistuste oht iga aastaga aina kasvada. Apteeker jagab nõuandeid, kuidas varajasi diabeedi märke ära tunda ning kuidas salakavalat haigust ennetada.
Eesti Diabeediliidu andmetel põevad ligi 7000 inimest 1. tüüpi diabeeti ja 60 000-65 000 inimest 2. tüüpi diabeeti ning arvatakse, et umbes sama palju inimesi põeb teise tüübi diabeeti enese teadmata. Suur-Pärnu Benu Apteegi proviisor Alexandra Sauskina sõnul ilmneb vähem esinev insuliinist sõltuv esimese tüübi diabeet enamasti juba lapse- või noorukieas. “Esimest tüüpi diabeedi puhul ei suuda kõhunäärme rakud enam insuliini toota ning patsient vajab seetõttu alati insuliinravi,” selgitas Sauskina ning lisab, et haigus võib olla pärilik või tekkinud mõne viirusliku haiguse või spetsiifilise dieedi tulemusena.
Diabeediriskile viitab talje ümbermõõdu ja pikkuse suhe
Sagedasem ehk teist tüüpi diabeet saab enamasti alguse täiskasvanu eas ning tabab sagedamini keskealiseid või eakamad inimesi. “Teist tüüpi diabeedi puhul on insuliini tootmine või kudede reaktsioon insuliinile ehk insuliiniresistentsus häiritud,” selgitab proviisor ja lisab, et 2. tüüpi diabeedi riskitegurid on pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega püsinud stress.
Apteekri sõnul on selle diabeedivormi puhul elustiil ja harjumused haiguse põhjustajana esikohal. “Ülekaalulisus ja kehamassiindeks üle 30, istuv eluviis ja füüsilise aktiivsuse puudus, ebatervislikud toitumisharjumused, näiteks sagedane suhkruga magustatud jookide tarvitamine ning stress tõstavad diabeeti haigestumise riski,” räägib Sauskina ja lisab kõige enam on diabeedist ohustatud need, kelle talje ümbermõõdu ja pikkuse suhe on suurem kui 0,5.
Õigel ajal jaole saades saab 2. tüüpi diabeedi tekkimise peatada
“Teise tüübi diabeet ei arene kiiresti ning enne seda on sageli suhteliselt pikk prediabeedi ehk diabeedieelse seisundi periood. Diabeedieelne seisund ongi vaja kontrolli all võtta elustiili riskifaktoreid vähendades: kehakaalu langetades, püüdes stressiga paremini toime tulla, lisades tavaellu mõõduka ja regulaarse füüsilise aktiivsuse, dieedis kiiret süsivesikud ja küllastunud rasvhapet vähendades ja asendades,” loetleb apteeker muutusi, mis diabeedi eemale hoidmiseks on vaja elustiilis teha.
Lisas võivad proviisori sõnul abiks olla taimseid ekstrakte sisaldavad toidulisandid, mis mõjuvad insuliini resistentsusele, aga ka kroomi sisaldav toidulisand magusaisu vähendamiseks ning tähelepanu võiks pöörata ka magneesiumi ja D-vitamiini taseme normis hoidmisele.
“Kui teist tüüpi diabeedi diagnoos on juba kinnitatud ja arst toetava ravimi määranud, siis lisaks eelnevalt mainitud meetmetele on vaja kindlasti jälgida arsti soovitusi ja ravimitarvitamise skeemi,” rõhutas Sauskina. “Püüdlik ravimiskeemi järgimine on eriti oluline diabeedi põdejatele, sest nende puhul tähendab täpsem veresuhkru kontrolli all hoidmine pikemat ja täisväärtuslikumat elu,” selgitab apteeker.
Veresuhkru regulaarne kontroll aitab muutusi varakult avastada
Apteeker soovitab täiskasvanutel veresuhkru taset korra aastas mõõta ning seda saab teha nii perearsti juures kui ka kiirtestina apteegis. “Adekvaatse testimistulemuse saamiseks tuleks veresuhkrut mõõtma minna tühja kõhuga, sest veresuhkru näidu väärtus muutub ööpäeva jooksul ning on kõige kõrgem vahetult pärast söögikorda ja kõige madalam hommikuti, tühja kõhuga,” rõhutab Sauskina ning lisab, et terve inimese veresuhkru näit tühjaga kõhuga mõõdetuna peaks olema 3,9 – 7,1 mmol/L piires ning optimaalne vahemik on 4,4 – 6,1 mmol/L.
Esmase vihje kõrgenenud veresuhkru taseme kohta võivad proviisori sõnul anda tihedad põiepõletikud või põiepõletikuga sarnased sümptomid, väga kuiv ja sügelev nahk, püsiv väsimus, ootamatu kehakaalu muutus, isu muutused, regulaarne tugev janu ja haavade paranemise aeglustumine.
“Püsivat veresuhkru kõrgenenud taset on kutsutud “vaikseks mõrvariks”, sest pikaajaline hüperglükeemia võib kesta aastaid ilma selgete sümptomiteta, kuid kõrge glükoosi tase avaldab oma toksilist toimet neerudele, närvisüsteemile, südameveresoonkonna süsteemile, silmadele ja jäsemetele,” räägib Sauskina ning rõhutab, et just seetõttu on tähtis regulaarselt veresuhkru taset kontrollida.
