Toidulaua analüüs näitab, et paljud inimeste söömisharjumused põhinevad müütidel, mis võivad pikemas perspektiivis tervisele kahju teha. Nii otsitakse haiguste käes kannatades ka üha enam nõu õige toitumise kohta, et oma tervenemist toetada.
Kuigi aasta algusele ja uusaastalubadustele omaselt võiks praegusel ajal eeldada suuremat tähelepanu tervisliku toitumisega seotud küsimustele, nendib Benu apteekide toitumisterapeut Jelena Karjagina vastupidist. “Täna on muutunud toitumisabi otsimine juba igapäevaseks ning vajaduspõhiseks, otsest seost sel uusaastalubadega näha ei ole,” märkis ta.
Üha enam otsitakse tema sõnul toitumisalast nõu just südame-veresoonkonna haiguste puhul, nagu kõrge kolesterool ja vererõhk, ja soolestiku probleemide korral, nagu refluks, ärritunud soole sündroom või tsöliaakia. “Tihti on mureks ka kompleksprobleemid, näiteks kõrge kolesterooliga kaasnev mure ülekaalu ja kõhukinnisusega või ärritunud soole sündroom koos reflukshaigusega,” lisab Karjagina. Samas saab pöörduda toitumisterapeudi poole nõu saamiseks ka luude hõrenemise ehk osteoporoosi, podagra, allergiate või kehvveresuse ehk aneemia korra.
Toitumise müüdid võivad kehale kahju teha
Karjagina sõnul jääb tervisehädade korral diagnoosi või ravi määramine siiski arsti rolliks. “Küll aga saab toitumisterapeudilt paluda haiguspuhkude korral soovitusi toitumise korrigeerimiseks ja tervisliku toitumise alase nõu saamiseks,” selgitas ta.
Sealjuures tõdeb toitumisterapeut, et veel tänagi levib mitmeid müüte, mille järgimine võib tervisele kasu asemel pigem kahju tuua. “Näiteks arvatakse, et ei tohi üldse rasva süüa või et mida rohkem valku süüa, seda parem,” tõi Karjagina näiteid müütidest.
“Samuti näen suhteliselt tihti olukorda, kus teatakse, et köögiviljad on olulised, kuid neid ei sööda, sest need ei maitse,” jätkas toitumisterapeut. “Probleemiks on ka suhkru vältimine ja selle asemel kunstlike magustajatega liialdamine või hoopis suhkru ületarbimine. Reeglina on sel juhul tegemist just peidetud suhkru tarbimisega, mida inimene ise ei lisa, kuid mida on juba eelnevalt erinevatesse toiduainetesse lisatud.”
Süüa tuleb regulaarselt ja rahulikult
Kahjuks võetakse oma tervise inventuur tihti ette alles siis, kui tervis läheb korrast ära – kuigi Karjagina sõnul saab panustada oma tervise hoidmisesse ka lihtsaid igapäevaseid praktikaid jälgides. “Näiteks väga oluline on süüa regulaarselt ehk mitte kiirustades ja nii-öelda jooksu pealt, vaid varudes piisavalt aega. Tööle võiks aga võtta kaasa enda valmistatud toitu – nii on teada kõik toidu koostisosad ja võib olla kindel, et toit ei sisalda midagi ebasobivat,” tõi ta välja.
“Samuti unustatakse tarbida talvel piisavalt puu- ja köögivilju. Õnneks on praegu poodides rikkalik köögiviljade valik ja ka salatite valmistamiseks leiab kõike vajalikku. Lisaks saab säilitada ka kodumaiste juurviljade varusid ja ka mõned meie õunasordid säilivad veel praeguseni,” jagas toitumisterapeut näpunäiteid.
Karjagina sõnul sobivad tervise turgutamiseks ja toidu rikastamiseks praeguste pimedate kuude ajal lisaks puu- ja köögiviljadele ka värsked või kuivatatud maitsetaimed. “Ei tasu unustada ka hea kvaliteediga õlisid, näiteks oliivi- või rapsiõli. Ka hapendatud kapsas ja hapukurk on soolestiku mikrofloorale suureks abiks. Külmutatud köögiviljad sobivad aga hästi supi või ühepajatoitu valmistamiseks,” tõi ta näiteid.
Toitumisterapeudi poolt personaalselt ja haigusnähtude põhiselt jagatavad nõuanded põhinevad Karjagina sõnul nii vestlusel kui ka menüü analüüsimisel. “Oluline on nii oma senise menüü kirjapanek ja selle analüüsimine toitumisterapeudiga kui ka toitumisharjumuste küsimustiku täitmine, probleemide tuvastamine ja plaani koostamine ning oodatava tulemuse määramine,” kirjeldas ta nõu andmist abi vajajatele. “Nii on võimalik anda edasi toitumissoovitused ning vajadusel ka retsepte juurde jagada.”
