2021. aastal panustab linn korteriühistutesse mitmesuguste toetuste kaudu üle 1,36 mln euro.
Tallinn pakub korteriühistutele nii rahalist toetust hoonete renoveerimiseks ja hoovialade korrastamiseks kui ka seminarides osalemise võimalust ja tasuta nõustamist.
Nõu ja abi saab küsida mitmest kohast
2019. aasta oktoobris tegevust alustanud Tallinna Korteriühistute Teabekeskus jätkab ka sel aastal, sealt saavad probleemidele lahenduse leidmiseks mitmekülgset tasuta nõu ja abi nii korteriühistute juhid kui ka tavalised korteriomanikud. Teabekeskus tegeleb nõustamise, lepitamise, arenguseminaride ja koolituste korraldamise, toetuste jagamise ja linnaametite ülese koordineeriva tegevusega.
Teabekeskuse tegevuse käigus saadava info ja halduspraktika põhjal võib Tallinna linn edaspidi esitada ka vajaduspõhiseid ettepanekuid korteriomandi- ja korteriühistuseaduse täiendamiseks.
Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) saavad korteriühistute juhid ja korteriomanikud tasuta nõu ja tarvidusel ka lepitusteenust. Vajadusel suunatakse abivajaja pädeva spetsialisti juurde, kui nõustaja ise mõnele küsimusele süvitsi vastata ei oska.
Nõu ja abi saamiseks on korteriühistutel teisigi võimalusi:
- tulla Eesti Korteriühistute Liidu nõustamisele linnavalitsuse teenindussaalis;
- Pöörduda Lasnamäe linnaosa valitsuses tegutsevasse komisjoni (eelregistreerimine tel 5625 7713), mis tegeleb nii nõustamise kui ka lepitustega;
- küsida nõu Tallinna linnavaraametist (Vabaduse väljak 10). Nõustamisele tuleb eelregistreerida telefonil 6404500.
Probleemide lahendamisel aitab korteriühistukomisjon
Korteriomanikud ja ühistujuhid tunnevad puudust lepitavast vahemehest, kes aitaks osapooli ühiste arusaamade kujundamisel ja probleemide lahendamisel. Siin tulebki korteriomanikele appi Tallinna linn, kes moodustas 2020. a kevadel ajutise korteriühistukomisjoni. Selle komisjoni otsused on soovituslikku laadi ja komisjon ei lahenda rahalisi vaidlusi. Komisjoni töökord ja avalduse vorm on leitavad aadressil: tallinn.ee/korteriühistu.
Linnaosade valitsused korraldavad regulaarselt infopäevi ühistutele olulistel teemadel ning linn organiseerib nüüd juba traditsiooniks saanud elamumajanduskonverentsi, millel lahatakse ühistute toimimist mõjutavaid teemasid. Korteriomanike teadmiste täiendamiseks jätkuvad ka eesti ja venekeelsed tasuta arenguseminarid ja koolitused.
Toetused korteriühistutele
Hoovide korrastamiseks saab korteriühistu toetust taotleda kahe meetme kaudu. „Hoovid korda“ pakub suuremahuliste tegevuste rahastamiseks kuni 16 000 eurot hooviala turvalisemaks, atraktiivsemaks ja funktsionaalsemaks muutmiseks. Näiteks saab toetust parkimisala rajamiseks, prügimaja või prügikonteinerite platsi rajamiseks, istumisala väljaehitamiseks, abihoone lammutamiseks ja uue ehitamiseks, teede remondiks. Linn toetab ka rattahoidjate ja elektrijalgrataste laadimisvõimaluste paigaldamist. „Hoovid korda“ taotluste esitamise tähtaeg on 1. märts. Kõiki teisi toetusi korteriühistutele on võimalik taotleda aastaringselt kuni meetme eelarve lõppemiseni.
Rohelise õue väiketoetuse (kuni 600 eurot) abil saab haljastada korterelamu ümbrust, osta taimede jaoks betoonvaase ja ampleid, rajada hekki, istutada lilli, teha puudele hoolduslõikust, rajada või taastada muru.
Tallinn toetab ka korterelamu energiatõhususe ja ohutusega seotud tegevusi. Neist toetustest mahukaim on „Fassaadid korda“ – sellega kaasrahastab linn korterelamu fassaadi, katuse või tehnosüsteemide ümberehitustöid, mille esmaseks eesmärgiks on energiatõhusus – toetuse suurus on kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 20 000 eurot. Lisaks on võimalik taotleda kuni 3000 eurot renoveerimise käigus seinamaalingu loomise eest, kui selle kavandi on kooskõlastanud linnakujunduskomisjon.
Rõdude ja varikatuste auditi toetus aitab katta kulud, et palgata pädev spetsialist enne 1993. aastat ehitatud elamus rõdude seisukorda hindama. Jätkame rõdude ja varikatuste auditi jätkutegevusega, mis toetab kuni 10% ehitustööde maksumusest, kuid maksimaalselt 10 000 eurot auditi aruande kohaselt vajalike tegevuste elluviimiseks.
Tuleohutustoetuse eesmärk on toetada korteriühistuid päästeameti ettekirjutuse kohaselt vajalike tööde rahastamisel, et parandada korterelamu tuleohutust. Tuleohutustoetuse ülemmäär on 50% korterelamu tuleohutuse parandamise tööde maksumusest, kuid maksimaalselt 5000 eurot kuni üheksakorruselise korterelamu kohta ning kuni 10 000 eurot tornelamute puhul.
Linnaosavalitsuste panus
Linn aitab ühistuid ka mitterahaliste tegevustega – linnaosade valitsustel on õigus anda parkimisprobleemi lahendamiseks olemasolev parkimisrajatis, mis piirneb korterelamu kinnistuga, tasuta korteriühistu kasutusse tavapäraselt viieks aastaks. Siinjuures on tingimuseks, et sellega ei rikuta naaberkinnistute huve.
Kui korteriühistu on omavahendite arvelt ehitanud linna maale ehitusprojekti alusel parkimisala, siis on korteriühistul võimalik taotleda parkimisala enda kasutusse isikliku kasutusõiguse alusel. Linna maale parkla rajamise protsess algab linnaosa valitsusest, seega tuleb isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemiseks pöörduda linnaosa valitsusse. Isiklik kasutusõigus seatakse tasuta 15 aastaks. Korteriühistu peab parkimisrajatist ise hooldama ja tagama selle heakorra vastavalt Tallinna linna heakorra eeskirjale.
