Iga aasta 20. märtsil tähistatakse ülemaailmset suutervise päeva, et juhtida tähelepanu hammaste eest hoolitsemise olulisusele. Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kooliõde Olga Kim jagab nõu, mida saavad lapsevanemad teha, et anda koolilapsele terveks eluks kaasa head suuhügieeni harjumused.
“Suuhügieeni tähtsusest rääkimine ja nii lastel tervislike harjumuste tekitamine on meeskonnatöö – oma suur roll on lisaks hambaarstidele ka vanematel, perearstidel, õpetajatel nii lasteaias kui ka koolis ning kooliõdedel,” räägib Kim.
Regulaarsetes tervisekontrollides uurivad kooliõed lastelt ka nende üldise suutervise ja hammaste pesemise kohta. “Rõõm on tõdeda, et enamikul lastel on hambad korras ja kaaries kimbutab näiteks meie koolis vaid igat kümnendat last, kuid muidugi on meie kõigi eesmärk see number veelgi allapoole viia,” sõnab Kim.
Endiselt on algkooli laste puhul probleemiks hammaste regulaarne pesemine ja siin on võtmeroll kanda ka vanematel. “Neid õpilasi, kes pesevad hambaid soovitusliku kahe korra asemel vaid ühe korra päevas, on ligi 40%. Esimese klassi õpilased on oma vanemate tugevama järelvalve all ja nemad on hoolikamad pesijad, kuid näiteks kolmanda klassi lastel on hambapesuga juba märksa rohkem probleeme, kuna enda isiklikku vastutustunnet oma tervise osas on veel vähe ja vanemad kontrollivad neid harvemini,” selgitab Kim. “Seetõttu on oluline vanematel aeg-ajalt ka juba veidi suuremaid lapsi kontrollida ja suunata.”
Kindlasti ei tohiks ära unustada ka hambaniiti. ”Hambaharjaga üksi ei saa kõiki hambapindu puhtaks. Õiget hambaniidi kasutamise tehnikat aitab ette näidata hambaarst, kuid lapsevanem peaks kodus jälgima, et laps ikkagi hambaniiti kasutaks ja teeks seda seejuures ka õigesti, et selleks oleks maksimaalselt kasu,” soovitab Kim.
Kooliõde soovitab väiksematel lastel hambapesu vastu huvi äratamiseks kasutada toredaid lapselikke hambaharju ja hambapastasid. “Veel parem oleks, kui laps saaks need ise valida – nii on ta kohe rohkem protsessi kaasatud,” sõnab Kim. “Samuti võiks laps valida endale “hambapesu sõbra” – kas ema, isa või vanema venna või õe, kes istub vannitoas koos temaga ja vaatab, kuidas hambapesu käib, hoiab liivakella ja kontrollib tulemust.”
Lisaks hammaste puhastamisele on hammaste tervise hoidmisel tähtis roll kanda ka toitumisel. “Kinni tuleks pidada nn suhkrukellast, mille järgi peaks söögikordade vahele jääma vähemalt kolm tundi, mil janu kustutamiseks juuakse vett. Magusat võiks süüa peale põhisöögikorda,” selgitab Kim. “Sage näksimine põhjustab hammastele pideva happerünnaku, mille tagajärjeks võib olla kaaries.”
Nii nagu ka täiskasvanud, peaksid lapsed külastama hambaarsti vähemalt korra aastas. “Hambaarsti juurde minekut ei tohi lükata edasi ajani, kui hambaauk juba valu teeb. Suurematele probleemidele saab jälile ainult tänu regulaarsele kontrollile,” rõhutab Kim.
Kim, kes on üks Tallinna Koolitervishoiu sihtasutuses töötavast 80st kooliõest, paneb südamele, et lapsele on parimaks eeskujuks ta enda vanemad. “Kui me täiskasvanutena peame ise kinni suuhügieeni kuldreeglitest ja toitume vastavalt suhkrukellale, kandub see üle ka lastele. Nii anname neile terveks eluks kaasa head harjumused,” räägib Kim.
Lastevanematele soovitab kooliõde koos lastega uurida ka Suukooli veebilehte, mis koondab palju kasulikku informatsiooni suutervisest.
Suuhügieeni 5 kuldreeglit
1. Pese hambaid vähemalt kaks korda päevas – hommikul ja õhtul.
2. Kasuta kindlasti ka hambaniiti, mis aitab puhastada kohti, kuhu hari ei pääse.
3. Külasta hambaarsti vähemalt kord aastas, et avastada võimalikud probleemid juba varakult.
4. Toitudes pea kinni suhkrukellast.
5. Parim hambasõbralik janukustutaja on vesi!
