Pimedate talvekuude ja viirusperioodi jätkumine panevad immuunsüsteemi tõeliselt proovile, mistõttu uuritakse apteekides rohkem infot päikesevitamiini ehk D-vitamiini kohta. Seda, et inimesest sõltuvalt polegi alati vaja vitamiini väga palju lisaks võtta või et vahel tuleks just aastaringselt manustada, ei teata aga kuigi tihti.
Päikesevaesel perioodil tekitab D-vitamiini võtmine inimestes alati rohkem huvi ja küsimusi, märgib Benu veebiapteegi farmatseut Triin Hirvlaan. “D-vitamiin on tegelikult hormoon, mis toetab immuunsüsteemi ja on oluline kaltsiumi ainevahetuses ehk eelkõige luukoe ja hammaste arengus. Kui D-vitamiini on vähe, siis inimene tunneb end väsinuna, tekivad probleemid naha, juuste, küünte ja hammastega. Samuti võivad tekkida liigesprobleemid ja suureneb oht luumurdude tekkeks, mis on praegusel libedal ajal kukkudes äärmiselt ohtlik,” selgitab Hirvlaan.
Eesti laiuskraadidel on päikesepaistelisi päevasid aastas ainult ligi 20%, kuid D-vitamiini võetakse enamasti pigem septembrist aprillini. “See on kindlasti õige, kuid kui inimesed ei viibi päikese käes ka kevad- ja suvekuudel, tuleks võtta D-vitamiini siiski terve aasta jooksul,” toob farmatseut välja ja lisab, et eriti oluline on võtta D-vitamiini pidevalt juhul kui kasutatakse püsivalt ravimeid, mis tekitavad valgustundlikkust, või kui esineb haiguseid, mille puhul ei soovitata päikesevalguse käes viibida.
Vitamiinikapslite või päikesevanni võtmine pole aga Hirvlaane sõnul ainus viis enda immuunsüsteemi turgutamiseks. “Oluline on hoida oma toidulaud võimalikult mitmekülgsena. Näiteks D3-tüüpi vitamiini saab paljuski kätte just loomsetest toiduainetest, rasvasest kalast, juustust, munast, jogurtist ning võist. D2-tüüpi vitamiini leidub aga toiduaineks kasutatavates taimedes, seentes, avokaados ja D-vitamiiniga rikastatud sojatoodetes,” toob farmatseut näiteid.
“D-vitamiini koguse, mis on vaja toidulisandina juurde võtta, saab välja selgitada siis, kui on teada selle tase veres,” märgib Hirvlaan, kelle sõnul saab D-vitamiini taset mõõta veeniveres testiga, kuhu suunab perearst. “Täiskasvanutel võiks D-vitamiini tase seerumis olla kogu aasta vältel vähemalt 75 nmol/L ehk nanomooli liitri kohta.” Samuti saavad nii täiskasvanud kui ka kooliealised lapsed määrata D-vitamiini taset apteegis, kus sõrmeotsast võetud 1-2 tilka verd aitavad näha tulemust juba 15 minuti jooksul.
Tulemuse selgumisel saab hakata farmatseudi sõnul valima sobilikku preparaati ja vitamiinikoguseid, mida see sisaldab. “Apteegis on toidulisandina peamiselt saadaval D3-vitamiini, näiteks õlikapslitena. Südamele ja veresoonkonnale on D-vitamiin eriti kasulik kalaõli või kalamaksaõliga. Luudele ja hammastele on kasulik D-vitamiin koos kaltsiumiga, immuunsüsteemi toetab aga D-vitamiin koos tsingiga,” loetleb ta.
Samuti tekitavad sageli segadust erinevad numbrid ja mõõtühikud D-vitamiini pakendi peal. “Meil Eestis on kasutusel kaks ühikut, mikrogramm (μg) ja rahvusvaheline ühik ehk IU ning neid ei tohiks omavahel sassi ajada. 1 mikrogramm on 40 IU-d,” lisab Hirvlaan.
Kuna D-vitamiin on tihti kombinatsioonis koos teiste vitamiinide ja mineraalainetega, soovitab farmatseut vaadata pakendilt või infolehelt toidulisandi koostisosade sisaldust, et tuvastada, kas seal on piisavalt D-vitamiini. “Näiteks kalaõli kapslites ning luustikule, silmadele, nahale ja immuunsuse toetamiseks mõeldud toidulisandites ning multivitamiinides on tavaliselt piisav kogus D-vitamiini, aga on ka erandeid,” selgitab Hirvlaan.
6 müüti D-vitamiini kohta
1. Müüt: D-vitamiini pole kunagi liiga palju
Kuigi Eesti ilm ja viirusperiood soosivad keha turgutamist D-vitamiiniga, pole ka liigne D-vitamiini manustamine Hirvlaane sõnul tervisele kasulik ning seepärast on Euroopa Liidus paika pandud päevased ohutud koguannused. “Kui D-vitamiini võetakse liiga palju, siis see mõjutab kaltsiumi ainevahetust meie kehas. Võib juhtuda, et kaltsiumi tase veres tõuseb liiga kõrgeks ja tekib hüperkaltseemia. See omakorda tekitab iiveldust, oksendamist, nõrkust ja sagedast urineerimist. Liiga palju D-vitamiini võib kahjustada neere ja põhjustada luuvalu,” hoiatab farmatseut ja soovitab vajaliku vitamiini koguse osas spetsialistiga eelnevalt nõu pidada.
2. Müüt: D-vitamiini manustamise vajadus sõltub aastaajast
“D-vitamiini manustamine ei sõltu alati aastaajast, vaid ikkagi sellest, milline on inimese D-vitamiini tase vereseerumis. Ideaalis tuleks D-vitamiini manustamisel eelistada sellist annust, mis on soovitusliku päevase annuse ja päevase ohutu koguannuse vahel,” paneb farmatseut Hirvlaan südamele ja soovitab konsulteerida vajaliku koguse osas arsti või apteekriga.
Kui D-vitamiini võetakse profülaktikaks, võivad 1-12 aasta vanused valida tema sõnul preparaadi, kus on 10-20 μg (ehk 400-800 IU) D-vitamiini, alates 12. eluaastast ja täiskasvanutele on sobilik 20-30 μg (800-1200 IU). Eakad (ehk vanemad kui 70 aastat) võiksid Hirvlaane soovitusel manustada 30-50 μg (1200-2000 IU), sest neil on suurenenud risk osteoporoosi ehk nii öelda luuhõrenemise tekkeks. Samuti peavad Hirvlaane sõnul võtma suuremaid D-vitamiini annuseid sportivad inimesed, sest ainevahetus nende lihastes ja luudes on intensiivsem.
3. Müüt: D-vitamiini puuduse korral on koroonaviirusesse nakatumise oht suurem
Hirvlaan rõhutab, et tegelikult puuduvad kliinilised uuringut, mis annavad põhjuse väita, et D-vitamiin mängib olulist rolli koroonaviirusesse nakkamisel või selle kulgemisel kehas. “D-vitamiin toetab inimese immuunsüsteemi ja seetõttu soovitatakse seda kindlasti võtta ka viirushaiguste perioodil, eriti kuna viirushaiguste aeg langeb kokku kõige pimedama ajaga Eestis,” lisab ta.
4. Müüt: vajaliku koguse D-vitamiini saab ka solaariumis käies
Hoolimata levinud arvamusest paneb Benu farmatseut südamele, et UVB kiirgus ehk solaariumi kiirgus aitab küll kaasa vitamiin D3 sünteesile nahas, kuid selle tootmine on piiratud ning tegelikult ei aita solaarium D-vitamiini vaeguse puhul vitamiini taset kehas oluliselt tõsta.
“Solaariumit ma D-vitamiini taseme tõstmiseks kasutada ei soovita, sest seal käies saab nahk lühikese aja jooksul väga suure annuse UVA- ja UVB-kiirgust. UVA-kiirgus kahjustab naharakke ja põhjustab elastiini ja kollageeni lagunemist. See omakorda soodustab kortsude teket. Lisaks suureneb UVA-kiirguse tõttu nahavähi oht. UVB-kiirgus kahjustab naha sügavamaid kihte ning põhjustab naha põletust,” selgitab ta.
5. Müüt: taimetoitlastele D-vitamiin ei sobi
“Taimetoitlased ja veganid küsivad apteeki sattudes üha enam, kas on olemas ka selliseid D-vitamiini preparaate, mis ei oleks loomsed. Selliseid lahendusi on apteekidesse tõesti viimastel aastatel juurde tulnud ning tavaliselt sisaldavad need teatud tüüpi samblikest saadud D-vitamiini,” märgib Hirvlaan.
6. Müüt: igale beebile või väikelapsele on vaja anda juurde D-vitamiin toidulisandina
Euroopa pediaatrid peavad vitamiinivaeguse riskirühmaks ka rinnapiimatoidul imikuid, sest rinnapiim ei sisalda D-vitamiini piisavalt, et tagada beebidele vajalikku kaltsiumi ainevahetust. “Seetõttu tulebki vastsündinutele alates 4-5 elupäevast anda 10 μg ehk 400 IU D-vitamiini päevas juurde,” selgitab Hirvlaan.
Samas märgib ta, et kui imikut toidetakse D-vitamiiniga rikastatud piimaseguga ja antakse veel lisaks juurde D-vitamiiniga toidulisandit, siis võib juhtuda, et ta saab liiga palju D-vitamiini. “Kuna imikute ja väikelaste piimasegud on rikastatud D-vitamiiniga, tuleks vanematel arvutada, kui palju saab laps päevas D-vitamiini oma piimasegust ning vajadusel tegema apteekri või arstiga järelduse, kas või kui palju on vaja lisaks D-vitamiini anda.” Ta lisab, et Euroopa Liidus on paika pandud, kui palju võib piimapulber D-vitamiini maksimaalselt sisaldada ning arvutusi tehes tuleks vanematel arvestada erinevaid tegureid nagu lapse vanus või talle antav päevane piima kogus.
