E-sigarettide ja nikotiinipatjade tarvitamine noorte seas on Eestis jõudnud tasemeni, mis teeb murelikuks nii tervishoiutöötajad kui lapsevanemad. Olukord on tõsine, kuid noorte käitumist ei muuda hirmusõnumid, vaid usalduslik suhe ja järjepidev selgitustöö.
Hiljutine rahvusvaheline kooliõpilaste riskikäitumise uuring, mille viis läbi 37 riiki koondav teadusvõrgustik ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs), näitab, et Eesti 15–16-aastaste seas on e-sigareti kasutamine üks Euroopa kõrgemaid. Meist eespool on vaid Ungari ja Slovakkia.
Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õde Kätlin Laas ütleb, et see statistika kinnitab seda, mida koolides igapäevaselt nähakse. „Õpilased tarvitavad järjest varasemas eas ja aina sagedamini erinevaid nikotiinitooteid. Erinevalt mõnekümne aasta tagusest ajast, kus turul olid ainult tavasigaretid, on praegustel lastel ja noorukitel palju rohkem ahvatlusi, eeskätt just e-sigarettide ja nikotiinipatjade näol.“
Hirm ei kasvata vastutust
Olgugi et üldjuhul ollakse teadlikud nikotiini negatiivsest mõjust tervisele, paneb kooliõde Laas südamele, et kurjaga ja ähvardamisega noori positiivses suunas mõjutada ei saa. Teismeiga on aeg, kus käskudele ja keeldudele tekib kergesti vastureaktsioon. “Hirm võib tekitada ajutise reaktsiooni, kuid ei kujunda püsivat ja teadlikku valikut. Loengud stiilis „see rikub su kopsud ära“ või šokeerivad pildid ei muuda teismelise käitumist. Noored teavad üldiselt, et tegemist ei ole tervisliku tootega. Probleem ei ole teadmiste puudumises, vaid põhjustes, miks nad seda siiski proovivad või kasutavad,” selgitab Laas.
“Kui olen koolides õpilastelt küsinud varajase nikotiinitoodete tarvitamise põhjuste kohta, tuuakse ühe esimese põhjusena välja liiga kerge kättesaadavuse. Nö diilerid on koolides või sotsiaalvõrgustikes olemas ja hoolitsevad kättesaadavuse eest. Lisaks soovitakse olla lahedad ja populaarsed ning üsna sageli tuuakse välja ka igavuse faktor,” räägib Laas.
Noortega rääkides käsitleb kooliõde loomulikult terviseriske, nagu nende mõju välimusele, vaimsele tervisele, aju arengule ja õpivõimele. Samas ei piirdu arutelu ainult tervisekahjudega. “Räägime ka sellest, kuidas tubakatööstus sihipäraselt laste ja noortega manipuleerib ning kui suuri ressursse selleks kasutatakse. Puudutame ka keskkonnamõjusid ning arutame, milliseid alternatiive ja tervislikke valikuid noored võiksid nikotiinitoodete asemel teha,” kirjeldab Laas. Ta lisab, et oluline on noorukitele meelde tuletada, et vastutus oma tervise eest lasub eelkõige igal inimesel endal ning nende tänastest otsustest ja valikutest sõltub suurel määral see, kui täisväärtuslikuks kujuneb nende täiskasvanuiga.
Kodune vundament määrab palju rohkem, kui arvame
Iga koolilapse jaoks peaks kodu olema koht, kus ta saab tunda end vabalt ja turvaliselt. Kooliõe sõnul on oluline luua keskkond, kus noor saab rääkida oma valikutest ilma hukkamõistu kartmata. Kui usaldus on olemas, julgeb ta tulla ka siis, kui on juba proovinud või sattunud sõltuvuse lähedale.
“Elutempo on läinud tänapäeval väga kiireks, samas ootused elukvaliteedile väga kõrgeks. Sellest tulenevalt on paljudel lapsevanematel aina keerulisem leida aega, et enda lastega päriselt suhelda. Kui aga lastel on juba maast-madalast harjumus rääkida vanematega oma muredest ja rõõmudest ning lapse sotsiaal-emotionaalset arengut on igati toetatud, siis on risk varajaseks uimastite tarvitamiseks väiksem,” tõdeb Laas ning kinnitab seda tõsiasja nii uimastite tarvitamise mõttes kui üldiselt vaimse tervise probleemide osas. Sest need on omavahel vägagi seotud.
Tugeva vundamendi lapse vaimseks ja füüsiliseks arenguks loob kindel nädalakava, piiratud ekraaniaeg, regulaarne liikumine, piisav puhkus, tervislik ja mitmekesine toitumine ning head suhted eakaaslastega. “Mida rohkem aega kulub ekraanides, seda vähem jääb ruumi päris kogemustele ja suhetele. Noorukitel, kes minu juurde jõuavad, napib sageli enesekindlust. Kui noor ei usu endasse ega sellesse, et tal on võimalik oma elu mõjutada ja valikuid teha, on tal keeruline ka erinevatele tervist kahjustavatele pahedele vastu seista vastu seista,” räägib kooliõde. Varajase uimastite tarvitamise riskirühmas on sagedamini ka need lapsed, kes maadlevad ärevuse, meeleolulanguse või ATH-ga.”
Vaimse tervise õde soovitab õhtuti võtta aega, et perekeskis oma päevast rääkida – mis rõõmustas, mis tegi muret. “Sellest on igale pereliikmele väga palju abi, kui päriselt kuulatakse ja tuntakse siirast huvi teineteise tegemiste vastu. Ka ühised tegevused vabal ajal loovad turvatunnet ja sidet.”
Ainult koos tegutsedes on muutus võimalik
Laste ja noorte varajase nikotiinitoodete tarvitamise ennetamiseks on hädavajalik, et kõigil tasanditel teadvustataks probleemi tõsidust. „Rahvatervist silmas pidades on kindlasti eesmärk noorukite nikotiinitoodete ja ka muude uimastite tarvitamise algust võimalikult kaua edasi lükata,“ räägib Laas.
„Leian, et siin saab sisulisi muutusi tekkida vaid juhul, kui kogu ühiskond teeb selle nimel tööd nö ühe mütsi all. Kodu, kool, kogukond ja riigikogus tehtavad otsused peavad seda ühist eesmärki toetama,“ usub kooliõde.
“Me ei saa loota kiirele lahendusele. E-sigarettide populaarsus on seotud laiema kultuurilise ja sotsiaalse kontekstiga – nähtavus sotsiaalmeedias, maitsed, lihtne kättesaadavus. Seetõttu peab ka ennetus olema järjepidev ja mitmetasandiline,” kinnitab vaimse tervise õde.
Laas rõhutab, et kuigi kodusel suhtlusel ja ühiskondlikel otsustel on suur roll, ei pea ükski noor ega lapsevanem murega üksi jääma. Kui nikotiinitoodete tarvitamine on juba probleemiks kujunenud või tekib küsimusi, tasub abi otsida varakult. Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õed (vaimnetervis@kth.ee) pakuvad nõustamisteenust õpilastele, kes soovivad alkoholi- või nikotiinisõltuvusest vabaneda, ning toetavad ka peresid, kes vajavad suuniseid, kuidas noort kõige paremini aidata.
