Uni on ajule nagu kosutav toit meie kehale, kuid päris palju vaadatakse unega seotud puudustest mööda. SA Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õde Kristina Boitsova seisab oma igapäevatöös ühe ülesandena just selle eest, et noored mõistaksid paremini une tähtsust.
Oma kolleegide sõnul erakordselt empaatiline vaimse tervise õde Boitsova puutub sageli kokku õpilastega, kelle unerežiim on paigast ära. “Kooliajal väljendub see selles, et nädalavahetusel magatakse kaua ning seetõttu jääb pühapäeva öösel unetunde väheks. Üürike uni vastu koolinädala algust toob kaasa selle, et pärast koolipäeva tehakse pikk uinak, mis raskendab omakorda õhtul uinumist,” räägib kaheksa-aastase kogemusega vaimse tervise õde.
Boitsova kirjeldatud probleem on mustvalgel välja toodud ka 2021. aasta Islandi Ülikooli, Sevilla Ülikooli ja Tartu Ülikooli koostööna valminud teadusuuringus, kus võrreldi 13- kuni 16-aastaste noorte magamisharjumusi Eestis, Hispaanias ja Islandil. Selgus, et uuringus osalenud Eesti noored said kõige vähem unetunde. Uuringus osales enam kui 400 Tartu noort, kellest 73% ei maganud öö jooksul vähemalt kaheksat tundi, Sevillas ja Reykjavikis oli see aga 67%. Lisaks ilmnes asjaolu, et uuritud vanusegrupis magasid kehvemini tüdrukud – seda igas linnas. Täheldati, et enim jäi unetundidest vajaka Tartu 16-aastastel tüdrukutel, kes magasid öösel keskmiselt vaid 411 minutit, mis on vähem kui seitse tundi. Eesti puhul ilmnes ka korrelatsioon, et mida vanemaks noor sai, seda vähem ta öösel magas.
Uneprobleemide võimalikke põhjuseid on uuringus seostatud aina suureneva nutihuvi, vanuse, soo, kehalise aktiivsuse taseme, toitumisharjumuste, koolipäevade ja nädalavahetuse varieerumistega ning isegi ajavööndist tulenevate erisustega. Ka 2024. aasta üleeuroopalise koolinoorte tervisekäitumise raport toetas 2021. aasta uuringu andmeid, tuues välja, et kolmandik noori on koolipäevadel unevõlas.
„Kui me ei saa piisavalt und, muutume kergemini ärrituvaks, hajameelseks, tõmbume endasse või tunneme apaatsust. Samuti võib keha hakata otsima lisajõudu toidust, kusjuures unepuuduse korral kipume eelistama just ebatervislikke valikuid. Pikaaegne unepuudus võib viia meeleolumuutuste ja ärevuse sagenemiseni, mis omakorda võib mõjutada elukvaliteeti ja käitumist,“ räägib vaimse tervise õde.
Magamaminekuaeg mõjutab märgatavalt unekvaliteeti
Suvel ei pea lapsed kooli kiirustama ja saavad hommikuti kauem magada. Paljudele meeldib vabal päeval pikemalt puhata, mistõttu võib unerežiim kergesti nihkuda. Pole ka ime, et soojal ja valgel suveõhtul pole lihtne kell kümme magama minna.
„Oma unerežiimi ei tasu suvel aga käest lasta, mistõttu julgustan noori suvel unerežiimi hoida,“ sõnab Boitsova. „Heaks näiteks on loomad. Kujutage ette karu, kes ärkab keset talve. Ta on ärritunud, ehmunud ja otsib võimalust uuesti magama jääda. Sama juhtub laste ja noortega, kui nende unerežiim on häiritud – meeleolu võib langeda, keskendumisvõime võib väheneda ja unevajadus võib ilmneda organismile sobimatul ajal,“ selgitab vaimse tervise õde unefaaside tähtsust.
Kui läheb aga nii, et suvega nihkub unegraafik paigast, on Boitsoval lihtne ja töötav praktika, millega rutiini naasta. „Soovitan liigutada magamaminekuaega iga kolme-nelja päeva järel 15–30 minuti võrra varasemaks. Näiteks kui laps läheb suvel magama kell kaks, võiks augusti alguses alustada graafiku nihutamisega. Nii on võimalik suve lõpuks taas õigele rütmile läheneda. Selline lähenemine aitab vältida ka uinumisraskusi. Sageli proovivad noored korraga oma unegraafikut mitu tundi varasemaks nihutada, ent ei jää magama ja siis tekivad peas mõtted, mis häirivad uinumist,” kirjeldab Boitsova.
“Minu lemmiknipp uinumiseks: esmalt kujuta ette lehte, kuhu sa hakkad muremõtteid koguma. Keskendu, püüa mõte kinni ja aseta see lehe peale. Kogu neid 15–20 minuti jooksul. Siis kujuta ette, kuidas sa lehe peale puhud ja lased selle koos mõtetega lendu. Võid öelda endale: „Need on lihtsalt mõtted, mille juurde tulen homme tagasi.“ Tihti need mõtted hommikuks ununevad. Kui ei, siis võib neile mõelda kindla aja jooksul, näiteks 20 kuni 30 minutit,” soovitab vaimse tervise õde, kelle pikaaegne kogemus ja läbimõeldud töö lastepsühhiaatriavaldkonnas on aidanud paljusid noori, aga ka lapsevanemaid.
Boitsova tagasihoidlik, kuid tegus toimetamine on toonud püsivaid tulemusi
Uni on aga kõigest üks vaimse tervisega seotud muredest, millega Kristina Boitsova rõõmuga tegeleb, lisades, et see amet annab palju tagasi. „Töös vaimse tervise õena on mulle eriti eredalt meelde jäänud hetked, mil olen näinud laste ja noorte sisemist muutust – kui nad avanevad, tekib usalduslik suhe või kui laps ütleb: „Ma ei tunne end enam üksi,“ räägib Boitsova.
Boitsova töötab noortega, kelle mured on tihtipeale nähtamatud, kuid samas mitmekihilised. Ka kõige keerukamatele olukordadele on hinnatud õde suutnud oma süsteemsusega lahenduse leida. Eriti hindavad kolleegid tema oskust küsida õigeid küsimusi ja otsida lahendusi. „Minu jaoks on kõige rõõmustavamad ja liigutavamad hetked need, mil näen laste ja noorte siirust ja nende väikseid, aga olulisi edusamme vaimse heaolu suunas liikumisel. Tänulikud pered kinnitavad mulle ikka ja jälle, kui oluline ja väärtuslik see töö on,“ kirjeldab Boitsova tänuväärset ametit. Ta viib läbi tervisenõustamisi mitmetel erinevatel teemadel, toetades noori sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisel, näiteks meeleolu ja ärevusega toimetulekul ning nõustades neid ka nikotiinitoodetest loobumisel. Lisaks laste ja noorte toetamisele teeb Boitsova koostööd ka koolide tugipersonaliga, et ühiselt leida lahendusi ning võimalusi abivajavate õpilaste paremaks toetamiseks koolikeskkonnas.
Uni on üks mitmest vaimse tervise vitamiinist. “Tähtis on toituda mitmekülgselt ning liikuda piisavalt, et noore inimese keha saaks kasvamiseks ja arenemiseks vajalikku tuge,” toob Boitsova välja, soovides ühtlasi kõikidele õpilastele ning nende vanematele ilusat ja kosutavat suve.
