Suveootus tekitab mõtteid soojast päikesest, piknikest ja aiapidudest. Lisaks grillvarrastele tulevad soojade ilmadega varjust välja ka pisikesed, kuid ohtlikud puugid. Reaalset ohtu kujutavad putukad ei tähenda aga seda, et suvi peaks nautimata jääma. Seda, kuidas muretult perega metsas käia, maal vanavanemaid külastada või grilliõhtuid pidada, aitab mõtestada apteeker.
Parim ennetusvahend puukide vastu on loomulikult see, kui puuk inimese nahale ei sattugi. See on reaalsuses aga päris keeruline, mistõttu on arukas end sõltuvalt vaktsiinist iga kolme kuni viie aasta järel taasvaktsineerida.
“Puukentsefaliit on ainus puukide levitatav haigus, mille vastu saab vaktsineerida. Nakatumine toimub enamasti puugihammustuse kaudu, kuid nakatuda võib ka pastöriseerimata piima tarbides. Puukentsefaliit on raske kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mille peiteperiood on üks kuni kaks nädalat,” sõnab Rapla Prisma Benu apteegi farmatseut Karoli Uusküla. “Puuk kasutab sülge, et kinnituda inimese või looma külge ning imemise ajal eraldub sülg verre. Haiguse ennetamiseks on oluline puuk eemaldata võimalikult ruttu, sest mida kauem ta on, seda rohkem haigustekitajaid ta edastab,” kirjeldab Uusküla protsessi.
Puugid ei kanna üksnes puukentsefaliiti ja -borrelioosi
Puuke puudutavate haiguste osas ollakse enim kursis puukentsefaliidi ja -borrelioosiga, kuid puugid kannavad edasi ka teisi haigusi. “Lisaks puukentsefaliidile ning -borellioosile levivad puukide kaudu ka anaplasmoos, erlihhioos, puukriketsioos ja babesioos,” räägib Uusküla. “Tervise Arengu Instituut uuris 2023. aastal puukide ning nende kaudu levivate haigustekitajate esinemissagedust 47 rohealal Eestis. Uuringust selgus, et keskmiselt 69,4% uuritud puukidest osutus vähemalt ühe haigustekitaja suhtes positiivseks. Kõige levinumad haigustekitajad olid riketsioosi (39%) ja puukborrelioosi (33,4%) põhjustajad. 27,5 protsendil puukidest tuvastati mitme haigustekitaja olemasolu,” tutvustab apteeker uuringut. Eelmainitud haiguste peamised sümptomid on palavik, peavalu, lihasvalu, iiveldus või väsimus, esineda võib ka oksendamist. Üldjuhul pannakse diagnoos vereproovide alusel, millele järgneb antibiootikumikuur. Olulise faktina mainib Uusküla ka seda, et puukentsefaliidi vastu üldlevinud ravi puudub, mistõttu ravitakse sümptomeid. Inimesel, kes on haiguse läbi põdenud, kujuneb eluaegne immuunsus.
Uusküla toob välja, et ka lemmikloomad, eriti koerad, on puugihaiguste osas samuti vastuvõtlikud. Puugid võivad liikuda ka lemmikloomalt inimesele, mistõttu on tarvis loom enne tuppa laskmist põhjalikumalt üle vaadata. Lisaks leidub apteegis lemmikloomadele mõeldud kaelarihmasid ja täpilahuseid, mis on puukidele surmava ja peletava toimega.
Puugid ei varitse puu otsas ega suuda endale uut tagakeha kasvatada
Nagu paljude tervist puudutavate asjadega, on ka puukide puhul aja jooksul tekkinud väärarusaamad, mis on tarvis ümber lükata. “Puugid ei lenda, ei hüppa ega varitse puu otsas. Nad ei oska ujuda ega suuda kasvatada endale uut tagakeha, kui pea on jäänud naha sisse,” loetleb apteeker. “Lisaks ei eelista puugid kindlat värvi riideesemeid või veregruppi. Samas tuleb mainida, et heledamad riided võivad puuke vähem ligi meelitada, sest need peegeldavad vähem soojust kui tumedad esemed. Puuk ise ei ole haigustekitaja, vaid haiguste ülekandja ning inimeselt inimesele nakkus ei levi,” sõnab Uusküla.
Eriti ohtlik on üks rahvatarkuse maski alla peidetud üldlevinud müüt, mis sedastab, et puugile tuleks eemaldamise käigus määrida peale seepi, õli või piiritust. “Seda ei tohi kindlasti teha, sest puugi või naha ärritamine võib olukorda tõsiselt halvendada,” toonitab apteeker.
Kuidas nahalt leitud puugiga ringi käia?
Metsarahvana on raske puuke täielikult vältida, mistõttu peaks igaüks teadma, kuidas puuki õigesti eemaldada. “Puugi leidmisel nahalt tuleb meeles pidada järgnevaid olulisi põhitõdesid: mida varem puuk eemaldada, seda parem: sellisel viisil väheneb nakatumise risk. Puugi keha ei tohi pigistada ega määrida puugile või hammustuskohale õli, piiritust, seepi või midagi muud sarnast. Kui puugi tundlad või peaosa on naha sisse jäänud, siis ei tasu neid torkida, sest organism tõukab need iseseisvalt välja. Peale eemaldamist tuleks hammustuskoht ka ära desinfitseerida,” õpetab apteeker. “Nõrkuse, palaviku või punetava laigu tekkides tuleb koheselt arsti poole pöörduda,” paneb Uusküla südamele.
Puukide ja teiste putukate tõrjeks on apteegis saadaval erinevad vahendid: kõige tõhusamad on keemilised aerosoolid, mis sisaldavad DEET-i, loodussõpradele on saadaval ka eeterlikud õlid. “Valik sõltub kasutaja vanusest, nahatüübist ja tundlikkusest. Kõige tugevam toime on DEET-il, samas kui nahasõbralikumad ja looduslikumad alternatiivid sobivad paremini tundlikule nahale, väikelastele ja rasedatele,” tutvustab apteeker tootevalikut, tuletades meelde, et hea kaitsevahend on ka pikk riietus.
Kuigi Uusküla sõnul on parim aeg vaktsineerimisega alustada talvekuudel, et puugihooajaks õigeaegselt valmis olla, pole veel liiga hilja esmane vaktsineerimine ära teha. Puukentsefaliidi vastu on võimalik vaktsineerida valitud apteekides üle Eesti.
